Me elame infoajastul, kus igasugune teadmine on “tugev valuuta”. Eriti kõrgelt on hinnatud muidugi teadmine, mida on võimalik teaduslikult valideerida – tulemusi mõõta ja neid taasesitada.
Sellest tulenevalt on ka meie ühiskonna haridussüsteem valdavalt üles ehitatud uute teadmiste omandamise, ja vähem vanast teadmisest loobumise peale. See kehtib nii meie laste kui ka täiskasvanute arendamise kohta.
Lastele õpetatakse paljuski...
Palju räägitakse muutuvatest töötajate põlvkondadest ning kõigest muust, mis eristab meid ja meie eluolu 21. sajandil võrreldes eelneva saja aastaga. Tekib aga küsimus, kas ka näiteks inimeste juhtimine on viimase 100 aastaga mingi muutuse läbi teinud?
Usun, et paljud lugejad on minuga ühel meelel, et inimeste juhtimine tänastes organisatsioonides ei ole alati motiveeriv ja tunnustav. Samas aga isegi need inimesed, kes ise spetsialistina...
Paljude meeskonnakoolituste eel viime enne koolitust läbi ka meeskonnasisese tagasisideuuringu. Olen seda uuringut nimetanud mitmetel erinevatel viisidel (motivatsiooniuuring, motivatsiooni lekkekohtade uuring, rahuloluuuring, meeskonnauuring jne), kuid eesmärk on olnud sellel alati sama – saada teada, mis päriselt meeskonnas toimub.
MIS PÄRISELT SINU MEESKONNAS TOIMUB?
Rõhuasetus ongi justnimelt siin sõnal “ päriselt “, sest 95%...
Hiljutises lühivideos rääkisin sellest, kuidas paljudes organisatsioonides “meie-nemad” dünaamika tekib. Sageli võib esmastasandi juhtide hoiak “nad ise otsustasid, las ise teevad; minu käest keegi ju ei küsinud” viia olukorrani, kus vastutus ja otsustamisvõimekus jääb ebaselgeks ning tekib süüdistuste ja vastutuse vältimise kultuur. Sel juhul võib juhtuda nii, et alumiste tasandite juhid ei ole joondunud organisatsiooni eesmärkide ja...
Paljudes meeskondades toimub näitemäng, kus juht ja töötaja päris teemadeni oma vestlustes kunagi ei jõua. Keskendutakse ainult töö juttudele ja kõik olulisemad (inimlikumad teemad) jäetakse kõrvale- lootes, et nendest saab rääkida arenguvestlusel.
Aga ka arenguvestlus on töötajale tüüpiliselt ebaturvaline keskkond, mistõttu tihtilugu lõpuks polegi kohta, kus päris teemadest rääkida. Ainuke, kes seda dünaamikat muuta saab, on juht.
Aga...
Olen aastate jooksul kokku puutunud nii mõnegi juhiga, kes räägib mulle kui raske on töötajatele tagasisidet anda. Kui küsin vastu, millal sa ise viimati oma töötajatelt tagasisidet küsisid, viitab juht tihti “avatud uste poliitilikale”, kus töötajad võivad iga hetk mure korral üle ukse juhiga rääkima tulla. Küll aga see reaalsuses päris nii ei toimi.
Kui juht soovib luua tagasisidestamise kultuuri ning aidata ka oma meeskonnal näha...
Mitmed töötajate pühendumusuuringud näitavad, et mitterahaline komponent on väga oluline enamike töötajate motiveerimises.
Eriti puudutab see Y generatsiooni töötajaid, kes soovivad oma palga kõrval näha ka seda, kuidas töö neid arendab, kas töö on põnev, kas nad õpivad selle käigus, saavad konstruktiivset tagasisidet ning kas nad on kaasatud.
Seetõttu on selge, et ettevõtted, kes investeerivad oma töötajate positiivsetesse kogemustesse,...
Legendaarne Peter Drucker olla öelnud: “Organisatsiooni kultuur sööb selle strateegiat hommikusöögiks” . Mida see täpsemalt tähendab?
Usutavasti seda, et organisatsioonil on oma strateegilisi eesmärke ellu viia ilma, et organisatsiooni kultuur seda toetaks. Täpselt sama on ka meeskondade tasandil, kus meeskonnas väljakujunenud tiimikultuur mõjutab otseselt sinna meeskonda tööle asuvate inimeste käitumist.
Nii võibki juhtuda, et avatud...
Mõnikord võib tunduda, et mõned inimesed sünnivad ideaalseteks juhtideks – neist lausa kiirgab seda väge ja jõudu grupidünaamikas välja paista ning ka teised liikmed ühise eesmärgi nimel töötama innustada. Kuid minu ja teiste sarnast tööd tegevate inimeste isiklik kogemus näitab siiski midagi muud.
PÄRIS ELU PAKUB VÄLJAKUTSEID
Nimelt tundub mulle, et ka kõige tugevamate eeldustega “juhid” purunevad sageli tänapäeva töökultuuri suurte...
10% palgatõus või normaalne juht ja töökaaslased? See on küsimus!
Mõtle päriselt – kumba sina eelistaksid, kas kuu lõpus 10% palgatõusu, mille hinnaks on pinged meeskonnad ja sassis suhted juhiga, või jääd tänase palga juurde, kuid sinu meeskond muundub järgnevate kuude jooksul sinu ideaalseks meeskonnaks (juht sealhulgas).
Psühholoogid ütlevad, et kuna inimesed on karjas paremini hakkama saav liik, on meile tugevalt sisse kodeeritud...
Kas sa tahaksid olla ainult tark või tahaksid osata seda tarkust ka elus läbi löömiseks ära kasutada? Kui sind huvitab just viimane, puutud sa paratamatult kokku palju nii iseenda sisemaailmas toimuvaga (EQ ehk tundetarkus), aga ka teiste inimestega suhtlemisega (SQ ehk inimeste tundmine).
Kas aga tavapärane “tarkus” (IQ) aitab inimesel oma sisemaailma paremini tundma õppida, sh emotsioonidega toime tulla? Või kuidas kõrged erialased...
Organisatsioone ja töökeskkondi on maailmas erinevaid – mõnedes töötamine innustab töötajaid, teistes töötamine tekitab frustratsiooni, aga loobuda ka majanduslikel põhjustel ei saa.
Olles tänaseks meeskondade ja juhtide koolitajana töötanud enam kui 12 aastat, mille käigus olen kohtunud sadade erinevate meeskondadega , võin kahjuks umbes kahekäesõrmedel üles lugeda meeskondi, kelle suhtes koolituspäeva vältel olen tabanud end mõttelt:...
