21 Jan, 2025
Kas oled kunagi mõelnud, miks mõned inimesed saavutavad nii palju rohkem kui teised, kuigi neil on sama palju aega? Või miks mõned juhid suudavad pidevalt oma meeskonda inspireerida ja eesmärke saavutada, samas kui teised põlevad kiiresti läbi?
Näiteks näitab ka statistika, et ainult 30% juhtidest suudab pidevalt kõrgel tasemel tulemuslikult töötada (Forbes, 2022). Mis on nende edu saladus?
Kas vastus võib peituda enesejuhtimises? Pikaajalise edu saavutamiseks peame olema meistrid kolmes enesejuhtimise valdkonnas: aja juhtimine , tegevuste juhtimine ja energia juhtimine . Vaatame igaüht neist lähemalt.
Aja juhtimine – miks see üksi ei tööta?
Tüüpiliselt seostavad inimesed edu saavutamist just aja juhtimisega. Mõte on lihtne – mida paremini oma aega planeerid, seda rohkem jõuad teha ja seda edukam oled. Aga siin on üks konks.
Aega pole tegelikult võimalik juhtida. Kõigil on ööpäevas 24 tundi, olenemata positsioonist või oskustest. Nagu ütles kuulus juhtimisõppejõud Peter Drucker: “Aega ei saa hallata. Ainus asi, mida saab hallata, on tegevused.” Triviaalne, aga tõsi!
Seega, kuigi hea ajaplaneerimise oskus on oluline, ei taga see üksi edu. Siin tulevad mängu kaks järgmist enesejuhtimise tüüpi.
Tegevuste juhtimine – prioriteetide seadmise kunst
Kui ajaaken on kõigil sama, siis mis eristab tulemuslikke juhte vähemtulemuslikest? Vastus on oskus juhtida oma tegevusi selles ajaaknas.
See algab prioriteetide seadmisest. Edukad juhid keskenduvad asjadele, millel on suurim mõju, mitte lihtsalt kõige pakilisematele ülesannetele. Nad küsivad endalt pidevalt: “Mis on praegu kõige olulisem samm oma eesmärkide saavutamiseks?”
Tegevuste tulemuslik juhtimine nõuab ka head planeerimisoskust. See tähendab oskust jagada suuremad eesmärgid väiksemateks sammudeks ja panna need konkreetsesse ajakavasse.
Näiteks t keerulised projektid jagada väiksemateks “sprintideks”, määrates igale 2-nädalasele perioodile konkreetsed eesmärgid. See aitab endal ja meeskonnal püsida fookuses ja vältida läbipõlemist.
Energia juhtimine – kütus tegutsemiseks
Kuid isegi kui meil on selged prioriteedid ja detailne plaan, ei pruugi me ikkagi saavutada soovitud tulemusi. Miks? Sest puudub kütus tegutsemiseks – energia .
Meie energia tase määrab suuresti selle, kui produktiivsed ja fookuses me suudame olla. Kui oleme väsinud ja stressis, kannatab meie otsustusvõime ja keskendumisoskus, olenemata sellest, kui hästi oleme oma aega planeerinud.
Seepärast on energia juhtimine sama oluline kui aja ja tegevuste juhtimine. See tähendab teadlikku tööd oma füüsilise, emotsionaalse ja vaimse energia taastamiseks ja suurendamiseks.
Näiteks tean üht juhti, kes rääkis mulle lõunalauas oma “energia juhtimise saladustest” nii: “Ma alustan iga päeva 30-minutilise jooksuga, isegi kui mul on kiire. See annab mulle energiat ja selgust kogu päevaks. Lisaks planeerin oma päeva nii, et raskemate koosolekute vahel on alati 15-minutilised pausid, et end värskendada.” .
Muidugi ei pea sellised energia suurendamise praktikad jääma alati hommikusse. Minu enda jaoks on trenni tegemine hommikuti pigem keeruline – eelistan seal loovaid tegevusi. Küll aga tunnen, kuidas pärastlõunane trenn mulle väga palju energiat juurde annab.
Ka teaduslikud uuringud kinnitavad selliseid lähenemisi. Näiteks leidis Harvardi uuring, et juba 10-15 minutit füüsilist tegevust võib suurendada energiataset ja parandada meeleolu kuni 12 tundi (Harvard Health Publishing, 2021). Huvitav, kas pole?
Kuidas need 3 enesejuhtimise tüüpi enda kasuks tööle panna?
Mõistes aja, tegevuste ja energia juhtimise olulisust, tasub mõelda, kuidas neid oma igapäevatöös rakendada. Võid kaaluda järgmisi samme:
Loo oma isiklik energia audit.
Võta nädala jooksul 15 minutit iga päeva lõpus, et hinnata oma energiataset skaalal 1-10 erinevatel hetkedel.
Pane kirja, millised tegevused või olukorrad tõid kaasa energia tõusu või languse.
Nädala lõpus analüüsi mustreid – kas on teatud tüüpi tegevused või kellaajad, mil su energia on kõrgem või madalam?
Kasuta seda infot oma päevade planeerimisel – sea energiat nõudvamad ülesanded kõrge energia aegadele ja planeeri madala energia hetkedeks taastumisaega.
Võid kaaluda ka seda e-kursust “Juhi oma energiat, mitte aega!”
Kasuta “Suurima mõju” tehnikat prioriteetide seadmiseks.
Enne nädala planeerimist kirjuta üles kõik olulisemad ülesanded ja projektid.
Anna igaühele hinnang kahes kategoorias: Mõju (kui palju see toetab sinu või meeskonna eesmärke) ja Pingutus (kui palju aega ja energiat see nõuab).
Järjesta ülesanded alustades “kõrge mõju / madala pingutusega” ja lõpetades “madala mõju / kõrge pingutusega”.
Planeeri oma nädal nii, et kõrgeima mõjuga ülesanded saavad esmase tähelepanu.
Kasuta “Timeboxing” meetodit oma kalendri haldamiseks.
Jaota oma tööpäev 30-60 minutilisteks plokkideks, igaühele määrates konkreetse fookuse (nt “E-mailide läbivaatamine”, “Projekti X planeerimine”, “1:1 Mari”).
Püüa hoida iga plokk pühendatuna vaid ühele teemale või tegevusele, et vältida tähelepanu hajumist.
Planeeri plokid vastavalt oma energia rütmile – rasked, fookust nõudvad tegevused kõrge energia aegadele ja rutiinne töö või suhtlus madala energia hetkedele.
Jäta mõned plokid päevakavas tühjaks kui “puhveraeg” ootamatuste jaoks või juhuks, kui mõni ülesanne võtab plaanitust kauem.
Hinda iga päeva lõpus, kuidas see meetod töötas ja kohanda vastavalt.
Need konkreetsed sammud aitavad sul oma aega, energiat ja fookust tõhusamalt juhtida. Võti on järjepidev ja teadlik praktika – alusta väikeste muutustega ja ehita ajapikku üles harjumused, mis toetavad sinu pikaajalist edu ja heaolu.
Lõpetuseks veel üks inspireeriv näide meie oma kodumaalt. Nimelt rääkisime nendel teemadel lõunalauas ühe Eesti suurettevõtte finantsjuhiga, kes jagas oma lugu umbes nii (ja lubas jagada seda ka siin artiklis): “Veel aasta tagasi tundsin, kuidas töö imeb minust kogu energia välja. Päevad olid täis lõputuid koosolekuid, e-maile ja tulekahjude kustutamist. Kodus olles olin lastele kättesaamatu, sest mu mõtted olid ikka tööl. Aga siis otsustasin, et midagi peab muutuma. Hakkasin eksperimenteerima erinevate enesejuhtimise tehnikatega. Nüüd alustan iga päeva väikese jalutuskäiguga, isegi kui väljas on külm või märg. See virgutab meelt ja paneb vere käima. Tööl olen hakanud rohkem “ei” ütlema asjadele, mis pole tõeliselt olulised. Selle asemel planeerin igaks päevaks 2-3 prioriteetset tegevust ja keskendun neile. Ja mis peamine – lülitan õhtul töömõtted välja ja naudin aega perega. Need väikesed muutused on teinud tohutut vahet nii mu töötulemustele kui ka üldisele heaolule. Tunnen end energilisemana kui kunagi varem!”
Mind tema jutt väga inspireeris (ja sain kusjuures paar päris head mõtet, mida kasutan ka ise tänaseni).
Kokkuvõtteks – edu saavutamiseks ei piisa ainult aja juhtimisest. Võtmetähtsusega on ka oskus juhtida oma tegevusi ja energiat. Alusta oma energia taastamisest, sea selged prioriteedid ja planeeri oma aeg neid järgides. Nii oled teel pika-ajalise edu ja rahulolu poole – nii töös kui elus.
Küsimused mõtisklemiseks juhile:
Milline on sinu energia juhtimise strateegia? Kuidas taastud peale pikki ja keerukaid töönädalaid?
Kuidas valid millistele tegevustele keskenduda? Kas valid selle, mis on pakiline või selle, millel on suurim mõju?
Kui sageli võtad aega, et oma päeva, nädalat või kuud planeeerida? Kas sinu kalender on kooskõlas sinu prioriteetidega?
Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa
