Skip to main content

87 tööd

Uue töö leidmine muutus just lihtsamaks

Üleval otsinguväljal on ASUKOHT. Sisesta soovitud töö asukoht ja Sulle avaneb filter sobiva töö täpseks leidmiseks.

Värske

Raplamaa kooliõde oü
Rapla Vesiroosi Kool, Viljandi maantee, Rapla, Rapla County, Estonia
01 Nov, 2024
Palgavahemik (Bruto):
€12.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
01 Dec, 2024
WELLNUTS OÜ
Viimsi, Harju County, Estonia
30 Oct, 2024
Palgavahemik (Bruto):
€18.00 tunnis
Töökuulutus aegub:
13 Nov, 2024
Meiletop OÜ
Hybrid (Tartu, Estonia)
29 Oct, 2024
Palgavahemik (Bruto):
€900 - €1,800 kuus
Töökuulutus aegub:
12 Nov, 2024

Blogi ja uudised

Kas oled kunagi mõelnud, mitu tähtsat otsust sa juhina päevas langetad? Või veelgi olulisem – kui paljud neist otsustest sündisid ajal, mil sa olid väsinud, stressis või emotsionaalselt kurnatud? Need ei ole retoorilised küsimused. Sain hiljuti ühelt juhilt kirja:  “Tundsin end nii läbipõlenuna, et tahtsin kogu meeskonna laiali saata. Õnneks võtsin enne seda nädala puhkust. Tagasi tulles sain aru, et probleem polnud üldse meeskonnas, vaid minus endas. “ See kirjeldus tabab kümnesse ühe tänapäeva juhtimise suurima väljakutse – kuidas hoida enda vaimset tervist, kui sa vastutad nii tulemuste kui ka teiste inimeste heaolu eest? Miks juhi vaimne tervis on organisatsiooni edu võtmetegur? Huvitav paradoks on see, et paljud juhid usuvad end olevat “piisavalt tugevad”, et tulla toime igasuguse stressiga. Ometi näitavad McKinsey 2023. aasta uuringud, et üle 70% juhtidest tunneb end regulaarselt emotsionaalselt kurnatuna. See tähendab, et  7 juhti 10-st teevad oma igapäevaseid otsuseid olukorras, kus nende vaimne heaolu on häiritud . Kas see mõjutab otsuste kvaliteeti? Kindlasti. Veelgi olulisem on aga mõju meeskonnale. Harvardi ärikooli professor Amy Edmondson on öelnud, et juhi emotsionaalne seisund on nagu “emotsionaalne ilmateade” kogu meeskonnale – kui juht on stressis ja kurnatud, muutub ka meeskonna õhkkond pingeliseks. Kolm peamist ohukohta juhi vaimses tervises Aastatepikkune kogemus juhtide koolitamisel on näidanud, et on kolm peamist valdkonda, kus juhtide vaimne tervis saab kõige enam kannatada: ➢  Pidev kättesaadavus  – nutiseadmed on muutnud juhid 24/7 kättesaadavaks, mis tähendab, et tõelist taastumisaega jääb üha vähemaks. Üks juht kirjeldas seda nii: “Isegi puhkusel olles kontrollin pidevalt telefoni, sest kardan midagi olulist maha magada.” ➢  Emotsionaalne ülekoormus  – lisaks oma stressile peab juht sageli tegelema ka meeskonnaliikmete emotsioonide ja konfliktidega. See tekitab olukorra, kus juht on kui “emotsionaalne käsn”, mis imeb endasse kõigi mured. ➢  Perfektsionism ja kontrollvajadus  – soov kõike kontrolli all hoida ja teha kõike täiuslikult viib sageli olukorrani, kus juht ei suuda delegeerida ning võtab endale liiga palju kohustusi. Kuidas ära tunda, et sinu vaimne tervis vajab tähelepanu? Tõhus juht on nagu maratonijooksja – ta peab suutma hoida tempot pikalt, mitte põlema läbi esimestel kilomeetritel. Paraku kipuvad paljud juhid käituma pigem sprinteritena, andes endast 110% iga päev, kuni ühel hetkel lihtsalt “kokku kukuvad”. Üks juht kirjeldas kunagi mulle seda nii: “Ma arvasin, et olen veidi nagu üliinimene. Pingutasin iga päev maksimumi, magasin 5-6 tundi, töötasin nädalavahetustel. Kuni ühel esmaspäeval ei suutnud ma lihtsalt voodist tõusta. Mu keha ja vaim ütlesid ‘stopp’.” Sinu keha ja vaim annavad tegelikult palju märke, et oled jõudmas ohupiirkonda. Tähtis on neid märke õppida kuulama. Näiteks: ➢  Unehäired ja mõtete karussell  Kui leiad end õhtul voodis vähkrides ja homme toimuvat koosolekut läbi mängimas, on see esimene märk. Eriti ohtlik on, kui see muutub regulaarseks. ➢  Kannatus muutub õhukeseks  Kui asjad, mis sind varem ei häirinud, tekitavad järsku tugevat ärritust. Näiteks kui sekretäri kohvitassi kõlin või kolleegi naer hakkavad närvidele käima. ➢  Süütunne puhkamise pärast  Kui sa ei suuda nädalavahetusel puhata, sest “peaks” midagi tegema. Või kui leiad end puhkusel pidevalt mõtlemas tööasjadele ja tunned süümepiinu, et ei ole “produktiivne”. Praktilised sammud juhi vaimse tervise toetamiseks Õnneks on palju praktilisi viise, kuidas juht saab oma vaimset tervist hoida ja tugevdada. Toon välja kolm tõestatud meetodit: “Emotsionaalse inventuuri” meetod  Võta igal õhtul 5 minutit, et märkida üles kolm emotsiooni, mida päeva jooksul tundsid. See lihtne harjutus aitab sind emotsionaalselt teadlikumaks muutuda ja märgata mustreid oma reageeringutes. “Digipiiride” süsteem  Määra kindlad ajad, mil oled kättesaadav ja millal mitte. Näiteks üks edukas juht seadis reegli, et pärast kella 20 ta töömeile ei ava. Ta kommunikeeris selle selgelt ka meeskonnale, öeldes: “Kui on tõesti kriis, siis helistage.” “Energiapuhvrite” loomine  Planeeri oma nädalasse teadlikult tegevusi, mis annavad energiat juurde. Need võivad olla nii füüsilised (trenn, jalutamine) kui ka vaimsed (mediteerimine, lugemine) tegevused. Juhi vaimse tervise mõju meeskonnale ja tulemustele Kas oled märganud, kuidas mõne juhi meeskonnas on inimesed energilised ja teotahtelised, samas kui teise juhi meeskonnas tunduvad kõik olevat kuidagi “läbi”? See pole juhus. Google’i Project Aristotle uuring kinnitas midagi, mida paljud meist on intuitiivselt tundnud – juhi emotsionaalne seisund määrab suures osas meeskonna energia ja tulemuslikkuse. Meeskonnad, kus juht on emotsionaalselt tasakaalus, saavutavad märkimisväärselt paremaid tulemusi. Mõtle sellele nii – kui juht on pidevalt stressis ja kurnatud: Ta reageerib väiksematele tagasilöökidele üle Tal puudub energia meeskonna toetamiseks Ta ei suuda selgelt mõelda ja langetada häid otsuseid Meeskond tajub seda pinget ja muutub ettevaatlikuks Seevastu emotsionaalselt terve juht on nagu majakas tormisel merel – ta suudab hoida kurssi ka keerulistes olukordades. Ta näeb suurt pilti, oskab säilitada rahu ja anda meeskonnale kindlustunnet. Küsimused mõtisklemiseks juhile Millal sa viimati teadlikult analüüsisid oma vaimset tervist ja heaolu? Kas sul on selge ülevaade, millised olukorrad või inimesed sind energeetiliselt tühjaks imevad ja millised laadivad? Kuidas sinu emotsionaalne seisund mõjutab sinu meeskonna dünaamikat? Kas oled märganud, kuidas sinu stress või väsimus kandub üle meeskonnale? Millised on need konkreetsed olukorrad? Millised on sinu isiklikud “punased lipud” ehk ohumärgid, mis annavad märku, et sinu vaimne tervis vajab suuremat tähelepanu? Kas sul on olemas konkreetne plaan, mida sellistes olukordades ette võtta?   Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa  
15.11.2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus " Ärikinnisvara vahendamine ". Koolitusel annab Ruth Andresen ülevaate ärikinnisvara vahendamise temaatikast ja toob välja ärikinnisvara vahendamise erinevused võrreldes elukondliku kinnisvaraga. Koolitus annab Sulle: teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega; teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest ; konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks. Koolitus " Ärikinnisvara vahendamine " toimub 15.11.2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  [email protected]  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 [email protected] www.kinnisvarakool.ee
Viimase aasta jooksul olen kohtunud kümnete juhtidega, kes kõik seisavad silmitsi sama väljakutsega. “Ma ei saa aru,” kõlab tihti nende kabinetis. “Kõik tundub nii loogiline ja vajalik. Strateegiad on paigas, plaanid tehtud. Aga inimesed… nad lihtsalt ei tule kaasa.” See olukord peegeldab täpselt seda, millega paljud juhid täna silmitsi seisavad. Muudatuste vajadus on selge, aga nende elluviimine tundub kohati nagu ülespoole mäe ujumine. Eriti keeruline on see praegusel ajal, mil muutused on saanud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kohtun pidevalt juhtidega, kes tunnevad end muudatuste keskel üksinda. Nad teavad, MIDA on vaja teha, aga KUIDAS seda teha nii, et inimesed päriselt kaasa tuleksid – see on see miljoni dollari küsimus. Allpool jagan lühidalt kolme kriitilist sammu, mis minu hinnangul määravad muudatuste õnnestumise või läbikukkumise meeskonnas. 1. Eestvedamine: äri ja inimeste (suhete) tasakaal Ettevõtetega töötades näen tihti sarnast mustrit. Tehniline pool näeb selgelt vajadust süsteemide uuendamiseks. Numbrid toetavad, äripool toetab, juhtkond toetab. Aga projekt ikkagi takerdub. Miks?  Sest unustame, et tehnoloogia taga on alati inimesed. Üks kõnekamaid näiteid tuleb tehnoloogiaprojektide uuendamisest ühes Eesti suurettevõttes. Kogenud arendajad, kes olid varasemaid süsteeme üles ehitanud (mida nüüd kavatseti muuta), ei näinud mitte ainult koodi (mida äripool nägi) – nad nägid seal oma loodud pärandit. Kui rääkisime vana süsteemi puudustest, siis tegelikult puudutasime inimeste isiklikku panust ja uhkust oma töö üle. See on üks olulisemaid õppetunde muudatuste juhtimisel – see ei ole kunagi ainult tehniline või äriline protsess. See on alati ka emotsionaalne teekond. Praktilised sammud, mis on aidanud näiteks minu klientidel muudatusi edukalt ellu viia: Võta aega , et mõista iga meeskonnaliikmete seost projekti ja ettevõttega Kaasa  kogenud meeskonnaliikmed uue süsteemi planeerimisse Tunnusta  olemasoleva süsteemi panust ettevõtte senisesse arengusse 2. Ülekommunikatsioon: ole avatud ja aus “Aga me ju rääkisime sellest!” on üks lause, mida kuulen juhtidelt tihti. Jah, nad võib-olla rääkisid.  Aga kas nad ka suhtlesid? Tootmisettevõtetes näen näiteks sageli, kuidas ambitsioonikas digitaliseerimine takerdub, vaatamata põhjalikele kommunikatsiooniplaanidele ja presentatsioonidele. Läbimurre tuleb tavaliselt siis, kui juhid hakkavad tegema midagi lihtsat, aga väga mõjusat –  nad on lihtsalt rohkem kohal  (mitte ainult füüsiliselt, vaid ka emotsionaalselt ja psühholoogiliselt). Mitmete tootmisettevõtete juhid on pärast meie koolitusi kasutusele võtnud  “avatud dialoogi tunnid”  otse tootmisliini ääres. Mitte presentatsioonid, mitte formaalsed koosolekud – vaid lihtsalt võimalus küsida, arutada ja mõista. Alguses võib see tunduda ebamugav ja aeganõudev, aga tulemused räägivad enda eest. Tihti juhtub midagi üllatavat – inimesed ei jaga mitte ainult oma hirme ja kõhklusi, vaid pakuvad ka praktilisi lahendusi, millele juhtkond ise poleks tulnudki. See on tõeline kaasamise jõud. Järelikult on eduka kommunikatsiooni võtmed: Loo erinevaid võimalusi dialoogiks – nii formaalseid kui mitteformaalseid Räägi ausalt ka sellest, mida sa veel ei tea või milles sa pole kindel Keskendu rohkem kuulamisele kui rääkimisele Jaga regulaarselt edu märke ja väikseid võite 3. Vastutavana hoidmine: nõua, aga toeta Isegi, kui muudatuse elluviimine on algselt edukas, on meil inimestena alati kalduvus vajuda vanale rajale tagasi. Seetõttu on eduka muudatuste juhtimise protsessi kriitiline samm ka  meeskonna vastutavana hoidmine . Samas on inimeste vastutavana hoidmine pigem kunst, mitte teadus. Miks?  Sest see on tasakaalu leidmine toetamise ja nõudmise vahel.  Liiga palju ühte või teist, ja kogu süsteem läheb tasakaalust välja. Näiteks on mõnes ettevõttes agiilsema juhtimise juurutamine toonud esile huvitava paradoksi.  Soov anda meeskondadele rohkem autonoomiat võib tegelikult tekitada hoopis inimestes ebakindlust ja segadust.  Miks? Sest vabadus ilma raamistikuta ei ole vabadus – see on ebakindlus. Üks edukamaid lähenemisi, mida olen näinud selleks, et meeskonnas tugevat vastutuskultuuri luua, on: Selged ootused ja eesmärgid , mis on koos meeskonnaga läbi räägitud Konkreetsed ressursid  ja tugi nende eesmärkide saavutamiseks Regulaarne, aga  mitte kontrolliv  progressi jälgimine Edusammude  tähistamine  ja vigadest õppimine Edukas muudatuste läbiviimine ja meeskonna selle käigus vastutavana hoidmine on nagu hea tantsupartneriga tantsimine – sa annad teisele piisavalt ruumi liikumiseks, aga hoiad samas kindlat kontakti, et liikumine oleks kooskõlastatud ja eesmärgipärane. Seetõttu võib öelda, et edukad muudatused algavad juhi sisemisest valmisolekust muutuda ka ise. See ei tähenda, et peaksid olema täiuslik. Vastupidi – sinu ausus oma kõhkluste ja õppimiste osas võib olla just see, mis aitab meeskonnal sinuga koos sellel teekonnal olla. Küsimused mõtisklemiseks juhile: Mis on see sisemine muutus, mida sina juhina vajad, et oma meeskonda paremini läbi muudatuste juhtida? Kus on sinu organisatsioonis need “avatud dialoogi kohad” – võimalused päriselt kuulata ja mõista? Kuidas sa tasakaalustad toetamist ja nõudmist oma meeskonnas?   Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa  
Vaata kõiki blogipostitusi