Skip to main content

Leia töö või töötaja Eestis.

 

Tööotsijale alati tasuta. Tööandjale 30 päeva tasuta prooviperiood.

Keskmine hinnang 4.37 viiest
4.37 / 5
Põhineb 125 arvustusel (Google + Connect.ee)
Google: 4.3/5 (101) • Connect.ee: 6.54/74.67/5 (24)

Tööotsijale

Leia sobiv töö ja muuda oma CV nähtavaks tööandjatele.

  • Värsked tööpakkumised iga päev
  • CV ja profiil nähtav tööandjatele

Tööandjad soovitavad Kandideeri.ee-d

Uued Tööpakkumised

FIUpliant OÜ
Tallinn, Estonia
13 Nov, 2025
Spetsialist (2–5 aastat) ¦ Mid-level (2–5 years)
Hooajatöö ¦ SEASONAL
Töökuulutus aegub:
12 Dec, 2025
Roma Gold / Goldfix oü
Pärnu, Pärnu County, Estonia
12 Nov, 2025
Spetsialist (2–5 aastat) ¦ Mid-level (2–5 years)
Eeldatav tööle asumise kuupäev:
04 Nov, 2025
Täistööaeg ¦ FULL_TIME
Töökuulutus aegub:
27 Nov, 2025
Ennustusliin OÜ
Kaugtöö (kodukontor)
12 Nov, 2025
Eeldatav tööle asumise kuupäev:
16 Nov, 2025
Hooajatöö ¦ SEASONAL
Palgavahemik € (Bruto):
€100 - €3,000 kuus
Töökuulutus aegub:
12 Dec, 2025
EM-Serv AS
Harjumaa, Estonia
12 Nov, 2025
Kogenud spetsialist (5–10 aastat) ¦ Senior (5–10 years)
Täistööaeg ¦ FULL_TIME
Töökuulutus aegub:
12 Dec, 2025

Viimased blogipostitused

Eestlaste sotsiaalmeedia kasutus 2025: mida peavad turundajad ja tööandjad teadma? Allikas: Brit Mesipuu, Milos reklaam (LinkedIn: linkedin.com/in/britmesipuu ) Eestlaste sotsiaalmeedia harjumused on 2025. aasta sügisel selgemad kui kunagi varem: sotsiaalmeedia ei ole enam lihtsalt vaba aja veetmise koht, vaid igapäevane infoallikas, otsustuskoht ja tööriist nii eraisikutele kui ka ettevõtetele. Brit Mesipuu (Milos Reklaam) mahukas uuring (2292 vastajat) toob välja mitmeid olulisi suundumusi, mis mõjutavad otseselt ka tööandjate värbamiskampaaniate ja tööpakkumiste nähtavust. 1. Sotsiaalmeediast on saanud igapäevane rutiin 99,6% vastajatest kasutab sotsiaalmeediat igapäevaselt. 88,8% veedab seal 1–5 tundi päevas , enim 2–3 tundi. Nende aeg on peamiselt õhtuti (19.01–22.00) – just siis tasub avaldada ka tööpakkumisi või tööandja brändingusisu. 2. Instagram on tõusnud Eesti lemmikplatvormiks Kuigi Facebook on endiselt ülitugev, valiks eestlane täna vaid ühe platvormi puhul Instagrami (48,2%) . Teisel kohal on Facebook (24,4%). Samas, kui lubataks valida kaks platvormi: Instagram Facebook Tõlgendus tööandjatele: – tööpakkumised ja tööandja visuaalne sisu toimivad kõige paremini Instagramis; – Facebook säilitab tugeva positsiooni ürituste, gruppide ja jagamiste kaudu; – jagatud strateegia Instagram + Facebook on endiselt kõige mõjusam. 3. Platvormide kasutamine on sihipärane Inimesed kasutavad iga platvormi erineva eesmärgiga: Facebook: sõprade postitused, ürituste otsimine, üldine vaba aeg. Instagram: sõbrad + tuntud isikud; kasvab isiklik sisu jagamine. TikTok: vaba aja veetmine, meelelahutus, influencerite jälgimine. LinkedIn: tööalane info, kontaktid, valdkonna uudised. Tööotsijad kasutavad enim Facebooki ja Instagrami – seega töökuulutuste jagamine nendele platvormidele aitab suurendada kandideerimiste arvu. 4. Ostuotsuseid mõjutavad tugevasti suunamudijad ja reklaamid Uuring näitab väga selget trendi: 72,3% on teinud ostu influencer’i soovituse tõttu. 69% on ostnud sotsiaalmeedias nähtud reklaami mõjul. See kinnitab, et ka töötajate leidmisel tuleb kasutada usaldusväärseid hääli ja tugevaid sihtimisi – näiteks tööandja enda töötajate kogemuslood, videoformaadis tutvustused ja ka koostöö professionaalsete sisuloojatega. 5. Reklaamiväsimus ja usalduskriis süvenevad Uuring toob välja, et: Reklaamid väsitavad kasutajaid üha enam. Oodatakse autentset, ausat, väärtuslikku sisu . Võltskontod ja liigsed reklaamid tekitavad pettumust. Turunduses toimib täna see, mis on ehtne , aus , personaalselt kõnetav ja lihtne mõista . 6. Tehisintellekt (AI) kasutamine on kasvav, kuid ettevaatlik 27% vastajatest kasutab AI-d sisuloomeks. AI-d kasutatakse peamiselt teksti ideede ja piltide loomiseks. Samal ajal on suur mure AI läbipaistvuse ja autentsuse kadumise üle. Tööandjatele: AI abil loodud töökuulutused, pildid ja copy toimivad hästi, kuid need peavad jääma ausaks ja selgelt inimliku kontrolliga. 7. Suured trendid 2025 Instagrami kasv : visuaalne ja lühiformaadiline sisu võidab. TikToki tugevnemine : eriti noorema sihtrühma seas. YouTube jääb oluliseks : pika vormi sisu, õpetused ja eksperdid. Telefon on peamine seade (96%) : kogu sisu peab olema mobiilis tipptasemel. 8. Mida see tähendab värbajatele ja tööandjatele? Uuringu põhjal on Kandideeri.ee tööandjatele järgmised soovitused: ✔ Aja töökuulutused õhtusse (19.01–22.00) Sellel ajal on potentsiaalsed kandidaadid a) vabad b) aktiivsed sotsiaalmeedias. ✔ Kasuta Instagrami aktiivsemalt tööandja brändinguks Story’d, reelsid, visuaalsed töökuulutused – kõik toimib paremini kui tekst. ✔ Toeta oma kuulutusi Facebooki gruppides Just need toovad kandidaate, kes ei käi karjäärilehtedel igapäevaselt. ✔ Koosta sisu, mis on autentne ja inimlik Inimesed hindavad päris inimesi, päris kogemusi ja ausat tooni. ✔ Mõtle koostööle usaldusväärsete sisuloojatega Toimib eriti hästi erialastel turgudel: toitlustus, ilu, teenindus, sport, logistika. Kokkuvõte Eestlaste sotsiaalmeediakasutus on 2025. aastal ühtaegu stabiilne ja süvenev. Kasutatakse samu platvorme, kuid aktiivsemalt kui kunagi varem . Instagram on tõusnud liidriks, Facebook püsib tugeval teisel kohal, TikTok kasvatab mõju noorte seas ning YouTube jääb oluliseks õppevideote ja pika formaadi meediumiks. Reklaamid mõjutavad tugevalt ostukäitumist, kuid kasutajad ootavad ausust ja väärtust. AI sisu kasvab, kuid seda tuleb kasutada läbipaistvalt. Tööandjatele tähendab see, et parim värbamistulemus sünnib täna autentse sisuga , ÕIGES ajas ja ÕIGETES kanalites , kasutades targalt nii orgaanilist kui ka tasulist levikut. Originaalartiklit saab lugeda otse allikast siit: https://milos.ee/eestlaste-sotsiaalmeedia-kasutus-2025/
“Meil on okei meeskond,” ütles üks logistikaettevõtte juht mulle hiljuti. “Kõik saavad oma töö tehtud, keegi ei virise ka. Aga teisalt… keegi ka ei sära. Ja ma tunnen, et midagi on valesti, sest  neil kõikidel on potentsiaal särada .” Ma tundsin sel hetkel, et ta tabas täpselt naelapea pihta. Kõige ohtlikum pole mitte läbikukkuv meeskond, kus probleemid on ilmsed. Kõige ohtlikum on keskpärane meeskond, kus kõik tundub justkui korras. Miks?  Sest just seal peitub peidetud motivatsioonikriis. 👉 McKinsey 2024. aasta uuring näitab, et 68% meeskondadest töötab “rahuldaval” tasemel. Mitte halvasti, aga ka mitte suurepäraselt. Ja just need meeskonnad on kõige suuremas ohus. Miks? Sest keskpärasus on nagu aeglane mürk – sa ei märka seda enne, kui on juba liiga hilja. Keskpärasuse tunnused: kas tunned oma meeskonna ära? Kuidas aru saada, et su meeskond on kinni keskpärasuse lõksus? Siin on märgid, mida ma näen korduvalt Eesti ettevõtetes. Esiteks, koosolekud on vaiksed.  Mitte konfliktsed, vaid lihtsalt… igavad. Kui sa küsid ideid, vaatavad kõik üksteisele otsa. “Mina olen nõus sellega, mis teised arvavad,” on tüüpiline vastus. Teiseks, inimesed teevad täpselt seda, mida neilt oodatakse.  Mitte rohkem, mitte vähem. Kui tööpäev lõppeb kell 17.00, on kontor kell 17.01 tühi. Mitte et nad vihkaksid oma tööd. Nad lihtsalt pole piisavalt innustatud, et tahta rohkem. Kolmandaks, tagasiside on peaaegu olematu.  Või kui on, siis ainult positiivne ja üldine. “Tubli töö!” “Hästi tehtud!” Aga keegi ei ütle kunagi: “Kuule, see presentatsioon võiks olla parem.” Üks juht kirjeldas seda mulle kunagi umbes nii: “Ma sain aru, et meil on probleem, kui üks meie parimaid arendajaid ütles lahkumisvestlusel:  ‘Ma ei saanud siin enam areneda. Keegi ei andnud mulle enam tagasisidet. Ma ei teadnud, kas ma teen hästi või halvasti.'” See ongi keskpärasuse paradoks.  Kõik tundub rahulik ja stabiilne. Aga tegelikult on inimesed lihtsalt loobunud ootamast, et asjad võiksid olla paremad. Miks “radikaalne siirus” on vastus, mida sa otsid Kim Scott, endine Google’i ja Apple’i juht, avastas midagi revolutsioonilist. Ta nimetas selle oma  raamatus “Radical Candor”   radikaalseks siiruseks . Ja see muutis täielikult arusaama sellest, kuidas meeskondi juhtida. Põhiidee on lihtne:  juht peab hoolima inimestest siiralt  JA  samal ajal julgema neilt otsekoheselt ka  nõuda  ja neile  väljakutseid esitama  (mõnikord ka ebamugavaid). Paljud Eesti juhid teevad ühe kahest veast. Kas nad on liiga “head” – väldivad konflikte, ei anna kriitilist tagasisidet, lasevad asjadel “libiseda”. Või on siis liiga “karmid” – nõuavad tulemusi, aga ei näita üles hoolivust inimeste vastu. Mõlemad viivad keskpärasuseni. Radikaalne siirus ühendab need kaks poolt. Sa hoolid inimestest piisavalt, et anda neile ausat  tagasisidet . Sa julged öelda: “See ei olnud su parim töö,” sest sa tead, et tal on potentsiaali paremaks. Näiteks jagas üks Lõuna-Eesti tootmisettevõtte juht oma kogemust meie  koolitusel : “Ma kartsin aastaid ühele töötajale öelda, et tema aruanded on veidi segased. Kartsin teda solvata. Aga kui ma lõpuks julgesin – muidugi hoolivalt ja konstruktiivselt – oli ta hoopis tänulik. Ta ütles: ‘Ma olen seda ise ka tundnud, aga keegi pole julgenud mulle seda öelda. Ja ka seda, kuidas saaksin seda paremini teha.'” See ongi võti. Inimesed tahavad tegelikult  tagasisidet . Nad tahavad areneda. Aga kui keegi ei julge neile tõtt öelda, jäävad nad kinni. Kuidas luua ausat, ent hoolivat tagasisidekultuuri Nüüd sa ilmselt mõtled: “Aga kuidas ma saan oma meeskonnas  sellist kultuuri  luua?” Alusta iseendast. Jah, sa lugesid õigesti. Kui sa tahad, et su meeskond annaks üksteisele ausat tagasisidet, pead sa ise näitama eeskuju. Järgmine kord, kui sul on meeskonnakoosolek, küsi: “Mis on üks asi, mida ma saaksin juhina paremini teha?” Ja oota. Saabub vaikus. Las see tulla. Ära täida seda ise. Lõpuks keegi räägib. Võib-olla ütleb: “Tegelikult… mõnikord sa katkestab mind koosolekutel.” Au sulle, kui keegi seda ütleb. See tähendab, et nad hakkavad usaldama. Täna teda. Avalikult ja siiralt. “Aitäh, et julgesid seda öelda. Ma tõesti tahan selles parem olla.” Üks keskastmejuht rääkis mulle: “Esimene kord oli kohutav. Keegi ei tahtnud midagi öelda. Aga ma jätkasin küsimist. Iga nädal. Kolmandal korral hakkas üks inimene rääkima. Nüüd, pool aastat hiljem, on meil nii avatud kultuur, et me arutame kõike.” Just see on tagasiside kultuuri jõud (kui soovid praktilisi tööriistu selleks, vaata “ Tagasiside-kultuuri loomine meeskonnas “) Teine samm on muuta tagasiside igapäevaseks.  Ära oota kvartali lõppu või arenguvestlust. Anna tagasisidet kohe, kui näed midagi. “Hei, märkasin, et sa võtsid selle kliendi mure väga hästi ette. Eriti see, kuidas sa teda rahustasid. Super!” Või: “Kuule, see e-mail oli natuke segane. Vaatame koos üle, kuidas sõnumit selgemaks teha?” Näed? Mitte “sa oled halb kirjutaja”, vaid “see konkreetne asi vajab parendamist”. Praktilised sammud soorituse tõstmiseks ilma mikromanageerimata Siin on konkreetne tegevuskava, mida olen näinud toimivat kümnetes Eesti ettevõtetes. 1. Sea selged, ambitsioonikad ootused Keskpärasuses meeskonnad ei tea sageli, mida neilt tegelikult oodatakse. Või siis on ootused nii madalad, et neid on lihtne täita. Ütle selgelt: “Ma usun, et me suudame selle projekti teha 20% kiiremini kui eelmise. Mitte sellepärast, et me peame, vaid sellepärast, et ma tean, kui võimekad te olete.” Näita, et sa usud neisse. 2. Tekita inimestes omanikutunne Mikromanageerimine tapab motivatsiooni kiiremini kui miski muu. Selle asemel anna inimestele terve projekt või valdkond, mille eest nad täielikult vastutavad. “Sina oled nüüd meie klienditeeninduse kvaliteedi eest vastutav. Mõtle välja, kuidas me saaksime seda mõõta ja parendada. Esitle palun mulle oma plaan kahe nädala pärast.” Selline lähenemine muudab inimeste suhtumises väga palju. Inimene ei täida enam lihtsalt käske. Ta ehitab midagi enda oma. 3. Loo õppimise kultuur Suurepärased meeskonnad ei karda vigu teha. Nad näevad neid õppimisvõimalustena. Kui keegi teeb vea, ära küsi: “Miks sa nii tegid?” Küsi: “Mida me sellest õppida saame?” Üks Pärnu juht jagas seda nii: “Me hakkasime pidama ‘ebaõnnestumiste pidusid’. Kord kuus jagame lugusid asjadest, mis läksid valesti ja mida me neist õppisime. Alguses oli ebamugav. Nüüd on see meie lemmikkoosolek.” Kõrged standardid + soe süda = võiduvalem Siin on saladus, mida paljud juhid ei mõista. Kõrged ootused ja hooliv suhtumine ei ole vastandid. Need on sama mündi kaks külge. Kui sa tõeliselt hoolid oma inimestest, siis sa ei lase neil olla keskpärased. Sa tead, et nendes on rohkem sees. Ja sa aitad neil selle välja tuua. Meenutab selline hoiak sulle kedagi? Võib-olla mõnda õpetajat või treenerit su minevikust? Kedagi, kes uskus sinusse rohkem kui sa ise? Kes ei lasknud sul alla anda? Ole selline juht oma meeskonnale. See ei tähenda, et sa pead olema karm. See tähendab, et sa pead olema aus. “Ma näen, et sa saad sellega paremini hakkama. Las ma aitan sind.” Üks logistikajuht, kellega koolitusel kohtusin, pani selle kenasti kokku: “Ma hakkasin ütlema oma inimestele: ‘Ma ei aktsepteeri seda, sest ma tean, et sa oled parem kui see.’ Esialgu olid nad šokeeritud. Aga siis hakkasid nad ise endalt rohkem nõudma.” Motivatsioonikriisi ennetamine: jälgi neid märke Motivatsioonikriis ei tule kunagi üleöö. On varajased hoiatusmärgid, mida tark juht märkab. Esiteks, energia langus . Inimene, kes varem oli entusiastlik, muutub passiivseks. Ta teeb endiselt oma tööd, aga säde on kadunud. Teiseks, loovuse kadumine.  Ideed ja ettepanekud kaovad. Kõik vastused muutuvad ühesõnalisteks. Kolmandaks, isoleerumine.  Inimene hakkab vältima meeskonnaüritusi, lõunaid kolleegidega, mitteformaalseid vestlusi. Kui märkad neid märke, ära oota. Kutsu inimene kõrvale ja küsi: “Ma olen märganud, et sa tundud veidi teistsugune viimasel ajal. Kas kõik on korras? Kuidas ma saan aidata?” Mitte “Miks sa ei pinguta enam nii palju”, vaid “Kuidas ma saan sind toetada”. Kokkuvõte: sinu meeskond väärib enamat kui “okei” Keskpärasus pole saatus. See on valik. Valik, mida tehakse iga päev, kui jäetakse ütlemata aus tagasiside. Kui lastakse standarditel langeda. Kui aktsepteeritakse “piisavalt head”. Aga sinu meeskond väärib enamat. Ja ausalt öeldes – sina ka. Transformatsioon keskpärasest suurepäraseks ei juhtu üleöö. See on teekond, mis algab aususe ja hoolivuse kombineerimisest.  Radikaalsest siirusest. Alusta väikeselt. Vali üks asi sellest artiklist ja proovi seda homme. Võib-olla küsid oma meeskonnalt tagasisidet. Võib-olla annad kellelegi seda ausat, aga hoolivat tagasisidet, mida oled kaua edasi lükanud. Sest sinu meeskonna potentsiaal on juba olemas. Nad lihtsalt ootavad kedagi, kes aitaks neil selle valla päästa.  Ja see keegi võid olla Sina. Küsimused mõtisklemiseks juhile Milliseid keskpärasuse märke sa oma meeskonnas täheldanud oled? Kas sul on “vaikse rahulolematuse” tunne või konkreetsed näited energia langusest? Millal sa viimati andsid kellelegi tõeliselt ausat, aga samas hoolivat tagasisidet? Mis sind tagasi hoiab – hirm konflikti ees või midagi muud? Kui su meeskond peaks sind kirjeldama kolme sõnaga, kas üks neist oleks “aus”? Kui ei, siis mida sa saaksid alates homsest teisiti teha? 💯 NB! Kui soovid leida  praktilist ja elulähedast süsteemi  oma meeskonnas tagasiside-kultuuri loomiseks, siis kutsun Sind avalikule juhtide koolitusele  “Tagasiside-kultuuri loomine meeskonnas” .   Allikas: motivaator.ee , Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa
Vaata kõiki blogipostitusi