Euroopas on kutselisi autojuhte puudu ligikaudu pool miljonit Seisuga juuli 2026 on Euroopa maanteetranspordis kutseliste juhtide puudus jätkuvalt üks tõsisemaid tööjõuprobleeme. Kõige värskemate tõendatavate andmete põhjal on Euroopas täitmata umbes 502 000 veokijuhi ametikohta. Euroopa Liidu maanteetranspordi laiem hinnang, mis hõlmab kutselisi bussi- ja veokijuhte, jääb samuti ligikaudu 500 000 täitmata ametikoha suurusjärku. Siin tuleb olla täpne. Euroopa Majanduspiirkond ehk EMP tähendab Euroopa Liidu 27 liikmesriiki ning Islandit, Liechtensteini ja Norrat. Kõigi nende riikide kohta ei ole juuli 2026 seisuga avalikult kättesaadavat ühtset ametlikku tabelit, mis ütleks ühe arvuna ära, kui palju on EMP-s puudu kõiki kutselisi autojuhte kokku. Seetõttu tuleb kasutada mitut usaldusväärset allikat ning eristada, mida iga allikas täpselt mõõdab. Kõige konkreetsem ja värskeim arv puudutab veokijuhte. IRU 2025. aasta juhinappuse uuringu järgi on Euroopas täitmata umbes 502 000 veokijuhi ametikohta. See tähendab, et ligikaudu 13% vajalikust veokijuhtide tööjõust on puudu. Tegemist ei ole väikese kõikumisega, vaid suure ja struktuurse probleemiga, mis mõjutab kaubavedu, tarneahelaid, ettevõtete kasvuvõimalusi ja teenusekindlust. Euroopa Komisjoni 2026. aastal avaldatud IRU juhitud uuring kinnitab sama suurusjärku. Selle järgi seisab Euroopa Liidu maanteetranspordi sektor silmitsi ligikaudu 500 000 kutselise juhi täitmata ametikohaga. See hinnang hõlmab laiemalt kutselisi bussi- ja veokijuhte ning rõhutab, et puuduse põhjuseks on eelkõige vananev tööjõud ja ebapiisav uute juhtide pealevool. Mida see number tegelikult tähendab? Kui öelda, et Euroopas on puudu umbes pool miljonit kutselist autojuhti, tuleb mõista, et see ei tähenda ainult seda, et töökuulutusi on palju. See tähendab, et ettevõtted ei leia piisavalt inimesi töökohtadele, mis on majanduse toimimiseks vältimatud. Veokijuhid hoiavad liikumas toidu, kütuse, ehitusmaterjalide, tööstuskaupade, ravimite ja e-kaubanduse tarneahelad. Bussi- ja reisijateveo juhid tagavad inimeste liikumise tööle, kooli, tervishoiuteenustele ja piirkondlikesse keskustesse. Kui juhte ei ole piisavalt, muutub kogu süsteem kallimaks, aeglasemaks ja ebakindlamaks. IRU värske raport toob välja, et Euroopa veokijuhtide puudus ei ole enam tihedalt seotud ainult lühiajalise majandustsükliga. Isegi olukorras, kus üldine tööjõuturg on mitmes Euroopa riigis mõnevõrra jahtunud, püsib kutseliste juhtide puudus kõrge. See viitab sellele, et probleem on sügavam: tööjõud vananeb, noori tuleb peale liiga vähe ning amet ei ole paljude uute töötajate jaoks piisavalt atraktiivne. Vananev tööjõud teeb probleemi veel suuremaks Üks olulisemaid riskitegureid on juhtide vanus. IRU andmetel on umbes viiendik Euroopa juhtide tööjõust jõudmas lähiaastatel pensioniikka. Samuti prognoositakse, et Euroopas läheb 2030. aastaks pensionile ligikaudu 660 500 juhti. See tähendab, et isegi praeguse puuduse kõrval on ees veel üks laine: olemasolevad juhid lahkuvad tööturult kiiremini, kui uusi juhte peale tuleb. Kui koolitus, töötingimused ja ametisse sisenemise võimalused ei parane, võib puudus süveneda ka siis, kui majandus tervikuna kasvab aeglasemalt. Noori ja naisi on sektoris liiga vähe Kutselise autojuhi amet on Euroopas jätkuvalt väga tugevalt meeste ja vanemate töötajate keskne. IRU andmetel moodustavad naised Euroopa veokijuhtidest vaid umbes 4%. Euroopa Komisjoni avaldatud uuringu järgi jääb noorte ja naiste osakaal kokku kutseliste juhtide tööjõus alla 10%. See on tööjõuturu mõttes väga suur probleem. Kui amet suudab kõnetada vaid kitsast osa võimalikust tööjõust, jääb järelkasv paratamatult liiga väikeseks. Palk on oluline, kuid see ei lahenda üksi kogu probleemi. Uute töötajate jaoks on järjest tähtsamad ka töö- ja puhkeaja korraldus, turvalised puhkealad, kaasaegsed töövahendid, prognoositav graafik, töö ja eraelu tasakaal ning lugupidav suhtumine ametisse. Bussi- ja reisijateveo juhtide puudus lisab täiendava surve Veokijuhtide puuduse kohta on kõige värskem konkreetne arv olemas. Bussi- ja reisijateveo juhtide kohta ei ole juuli 2026 seisuga sama värsket kogu Euroopat või täpselt EMP-d katvat ühtset koondarvu. Samas kinnitavad Euroopa tööjõupuuduse allikad, et bussi- ja ühistranspordijuhtide nappus on paljudes riikides jätkuv probleem. See on oluline, sest reisijatevedu ei ole ainult äriteenus. See mõjutab otseselt piirkondade toimimist, avalikke teenuseid ja inimeste igapäevast liikumisvabadust. Kui bussijuhte napib, võib tulemuseks olla hõredam graafik, kallim teenus või raskused liinide teenindamisel. Üldine tööjõuturg on jahtunud, aga juhtide puudus püsib Eurostati 2026. aasta esimese kvartali andmetel oli Euroopa Liidus vabade töökohtade määr 2,1% ja euroalal 2,3%. See näitab, et üldine vabade töökohtade tase ei ole enam pandeemiajärgse kõige kuumema tööturu tipus. Just see teeb kutseliste juhtide puuduse eriti tähelepanuväärseks. Kui üldine tööjõuturg rahuneb, kuid autojuhtide puudus püsib endiselt väga kõrgel, viitab see ametipõhisele ja struktuursele probleemile. Teisisõnu: juhte ei ole puudu ainult seetõttu, et majandus korraks liiga kiiresti kasvas. Neid on puudu seetõttu, et olemasolev tööjõumudel ei too piisavalt uusi inimesi sektorisse. Kui suur on puudus kokku? Faktiliselt kõige kindlam number juuli 2026 seisuga on järgmine: Euroopas on puudu umbes 502 000 veokijuhti. Euroopa Liidu maanteetranspordi laiem kutseliste juhtide puudus on samuti ligikaudu 500 000 täitmata ametikohta. Kui arvestada juurde bussi-, ühistranspordi- ja teisi kutselisi sõidukijuhte, võib tegelik laiem puudujääk olla suurem. Kuid selle kohta ei ole praegu avalikult kättesaadavat, värsket ja ühtse metoodikaga EMP koondarvu. Seetõttu oleks ebatäpne väita kindla arvuna näiteks, et kõiki kutselisi autojuhte on EMP-s puudu täpselt 600 000 või 700 000. Selline hinnang võib olla võimalik, kuid see ei oleks juuli 2026 seisuga piisavalt otseselt tõendatav. Kõige korrektsem sõnastus on seega järgmine: Euroopa maanteetranspordis on puudu ligikaudu pool miljonit kutselist juhti. Kõige täpsemalt tõendatud puudus puudutab veokijuhte, keda on Euroopas puudu umbes 502 000. Euroopa Liidu kutseliste bussi- ja veokijuhtide puuduse hinnang jääb samuti ligikaudu 500 000 täitmata ametikoha suurusjärku. Mida see tähendab Eesti tööandjatele? Eesti tööandjate jaoks tähendab Euroopa juhinappus seda, et konkurents kutseliste autojuhtide pärast ei ole ainult Eesti-sisene. Eesti ettevõtted konkureerivad tööjõu pärast Põhjamaade, Saksamaa, Hollandi, Belgia, Poola ja teiste Euroopa transporditurgudega. Kui tööandja soovib leida häid juhte, ei piisa enam üksnes töökuulutuse avaldamisest. Oluliseks muutuvad töötingimuste selgus, korrektne töötasu, aus graafik, korralik suhtlus, tööandja maine ja kiire värbamisprotsess. Kutseline juht, kellel on kogemus, kehtivad õigused ja usaldusväärne tööajalugu, on Euroopa tööturul väärtuslik spetsialist. Seetõttu peaksid tööandjad vaatama autojuhte mitte kui lihtsalt “tööjõudu”, vaid kui strateegiliselt olulisi spetsialiste. Transpordiettevõtte töökindlus algab inimesest, kes istub rooli taga. Kokkuvõte Juuli 2026 seisuga on kõige usaldusväärsem ja tõendatav järeldus, et Euroopas on kutseliste autojuhtide puudus ligikaudu poole miljoni inimese suurusjärgus. Kõige täpsem number puudutab veokijuhte: umbes 502 000 täitmata ametikohta Euroopas. Euroopa Liidu bussi- ja veokijuhtide puuduse laiem hinnang on samuti ligikaudu 500 000 täitmata ametikohta. Probleem ei ole ajutine. Seda süvendavad vananev tööjõud, vähene järelkasv, naiste ja noorte väike osakaal, ametisse sisenemise takistused ning töötingimuste ootuste muutumine. Euroopa majandus vajab kutselisi juhte rohkem, kui tööturg neid praegu pakkuda suudab. Tööandjate jaoks tähendab see, et heade juhtide leidmine nõuab järjest professionaalsemat värbamist, selgemat väärtuspakkumist ja suuremat lugupidamist selle ameti vastu. Allikad ja nende tähendus IRU – Global Driver Shortage Report 2025 / 30.06.2026 avaldatud ülevaade. See on artikli peamine arvuline allikas. IRU andmetel on Euroopas täitmata umbes 502 000 veokijuhi ametikohta ehk 13% vajalikust tööjõust. Sama allikas toob välja, et ligikaudu 20% Euroopa juhtide tööjõust jõuab lähiaastatel pensioniikka, naised moodustavad vaid umbes 4% Euroopa veokijuhtidest ning 2030. aastaks võib pensionile minna umbes 660 500 juhti. Euroopa Komisjoni avaldatud IRU juhitud uuring “Bus and truck drivers from third countries”, 2026. See allikas kinnitab, et Euroopa Liidu maanteetranspordi sektoris on kutseliste bussi- ja veokijuhtide puudus ligikaudu 500 000 täitmata ametikohta. Uuring seob puuduse vananeva tööjõu ja liiga väikese uute juhtide pealevooluga ning rõhutab, et noorte ja naiste osalus jääb alla 10% tööjõust. European Labour Authority / EURES – Labour shortages and surpluses in Europe 2025, avaldatud 08.06.2026. See allikas ei anna ühte koondnumbrit kõigi autojuhtide puuduse kohta, kuid kinnitab, et Euroopa tööjõupuudus on muutumas järjest struktuursemaks ning puudutab paljusid oskustööd ja keskmise kvalifikatsiooniga ameteid, sh masina- ja transpordiga seotud rolle. Eurostat – Job vacancy statistics, Q1 2026. See allikas annab üldise tööturu võrdlusraami. Euroopa Liidus oli 2026. aasta esimeses kvartalis vabade töökohtade määr 2,1% ja euroalal 2,3%. See aitab näidata, et autojuhtide puudus püsib ka olukorras, kus üldine tööjõuturg ei ole enam pandeemiajärgse kõrgeima nõudluse tipus. Euroopa Majanduspiirkonna määratlus. EMP koosneb Euroopa Liidu liikmesriikidest ning kolmest EMP EFTA riigist: Islandist, Liechtensteinist ja Norrast. Šveits ei kuulu EMP-sse. Seda täpsustust on oluline arvestada, sest osa Euroopa tööjõuallikaid kasutab mõistet “Euroopa” või “EURES countries”, mis ei ole alati täpselt sama mis EMP.

Seisuga 5. juuli 2026. Kõik numbrid on kontrollitud algallikatest (Riigi Teataja, EMTA, Autoettevõtete Liidu ja Transpordi Ametiühingu avaldatud üldtöökokkuleppe tekstid). Sõna "autojuht" ei ütle sinu palgaõiguste kohta peaaegu midagi. Bussijuhil, veokijuhil, kulleril ja rahvusvahelisel liinil sõitval juhil kehtivad erinevad reeglid – ja need muutuvad pidevalt. See juhend võtab kokku, mis kehtib täna, mis on hiljuti muutunud ja kust ise kõige värskemat infot kontrollida. Eraldi "autojuhtide palgaseadust" ei ole Eestis ei ole ühte seadust, mis määraks autojuhtide palga. Töötasu kujuneb nelja kihi koosmõjus: Töölepingu seadus (TLS) – üldine alus kõigile töölepinguga töötajatele: palgas lepitakse kokku, aga see ei tohi olla alla riikliku alammäära, ja seadus määrab kohustuslikud lisatasud. Riiklik töötasu alammäär – Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatav miinimum, mis kehtib kõigile töölepinguga töötajatele. Laiendatud kollektiivleping ehk üldtöökokkulepe – transpordisektori eripära: sõitjateveos on ametiühingu ja tööandjate liidu kokkuleppe palga- ning töö- ja puhkeaja tingimused muudetud kohustuslikuks kogu sektorile , ka neile ettevõtetele, kes ühessegi liitu ei kuulu. Euroopa Liidu reeglid – sõidu- ja puhkeaja nõuded (määrus 561/2006) ning lähetatud sõidukijuhtide miinimumtingimused välisriigis. Milline kiht sind puudutab, sõltub sellest, kas veod on sõitjaid või kaupa, kas töö on riigisisene või rahvusvaheline, ja millise lepingu alusel sa töötad. Üldine miinimum: 946 € kuus või 5,67 € tunnis aasta alampalk jõustus erandlikult alles kevadel. Kuni 31. märtsini 2026 kehtis 886 eurot; alates 1. aprillist 2026 on täistööajaga töötamise kuutasu alammäär 946 eurot bruto ja tunnitasu alammäär 5,67 eurot bruto (Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrus nr 36). Oluline on eristada kuutasu ja tunnitasu kokkulepet. Kuutasu korral on täistööaja miinimum alati 946 eurot, sõltumata kuu pikkusest. Tunnitasu korral sõltub kuu miinimumsumma selle kuu normtundidest: näiteks juulis 2026 on täistööaja norm 184 tundi, mis annab tunnitasu alammäära juures 184 × 5,67 = 1043,28 eurot bruto . Seega võib tunnitasupõhine töötaja saada kuutasupõhisest rohkem või vähem olenevalt kuust – kontrolli, kumb variant sinu lepingus kirjas on. Lepingu liik loeb: käsundusleping ei tohi varjata töösuhet Kui töötad käsundus- või töövõtulepinguga, ei kohaldu sulle TLS-i alammäär, puhkus ega tööaja kaitse. Transpordis vormistatakse selliselt kahjuks ka töid, mis on sisult tavaline töösuhe. Töölepingu tunnustele viitavad: tööandja juhtimine ja kontroll, kindel tööaeg või graafik, tööandja sõiduk ja töövahendid, regulaarne tasu. Kui need on täidetud, on sul õigus nõuda töösuhte tunnustamist töölepinguna – vaidluse korral aitab töövaidluskomisjon ja Tööinspektsiooni tasuta nõustamine. Bussi-, trolli- ja trammijuhid: sektoripõhine miinimum on palju kõrgem Sõitjateveo üldtöökokkulepe (Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel) kehtestab ühenduse tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel töötavatele bussi-, trolli- ja trammijuhtidele üldisest alammäärast tunduvalt kõrgema miinimumi. Numbrid on kokku lepitud pikalt ette: Alates Miinimum kuutasu (bruto, täistööaeg) 01.10.2025 1500 € 01.04.2026 (kehtib praegu) 1550 € 01.10.2026 1600 € 01.04.2027 1650 € 01.10.2027 1710 € 01.04.2028 1760 € 01.10.2028 1820 € ja 2028. aasta määrad tulenevad 19. mail 2026 allkirjastatud üldtöökokkuleppe muudatusest, mis jõustub 1. jaanuaril 2027 ja muudab leppe ühtlasi tähtajatuks – seni kehtib lepe 31. detsembrini 2026, nii et kaitse ei katke. Oluline teada: Lepe kehtib sõltumata sellest, kas sinu tööandja kuulub tööandjate liitu või sina ametiühingusse – see ongi laiendamise mõte. Miinimum kuutasu ei sisalda ületunnitasu ega riigipühal töötamise tasu – need tulevad alati juurde. Üldtöökokkuleppe järgi makstakse 3–4-kuulise summeeritud arvestusperioodi korral ületunni eest 1,6-kordset tasu (soodsam kui TLS-i 1,5). Üldtöökokkulepe annab ka töö- ja puhkeaja eritingimused (sh tööpäevasisese vaheaja piirangud, mis alates 2027 karmistuvad: vaheaeg ei tohi ületada 6 tundi) ning vähemalt 35 kalendripäeva põhipuhkust juhtidele, kelle põhitöö on üle 9-kohalise sõitjateveo sõiduki juhtimine. Uute riigihankeliinide erireegel: miinimum on Eesti keskmine palk Bussijuhtidel, kes töötavad avaliku teenindamise lepingu alusel, mille riigihankel sai tööandja pakkumust tehes uue määraga juba arvestada, on miinimumiks eelmise kalendriaasta II kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel, ümardatuna täiskümne euroni. 2026. aastal on arvestuse aluseks 2025. aasta II kvartali keskmine (u 2126 €), mis annab miinimumiks umbes 2130 eurot bruto kuus . NB! See ei kehti kõigile bussijuhtidele, vaid ainult uute hankelepingute liinidel – tavaline sektorimiinimum on praegu 1550 eurot. Kui keskmine palk peaks langema, kehtivat miinimumi ei vähendata. Veokijuhid: sektoripõhist miinimumi praegu EI OLE Siin eksivad paljud, sest internetis ringleb vana info. Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe (mis kunagi kehtestas veokijuhtidele eraldi alampalga, viimati 1100 €) kehtis ainult 01.05.2019–30.04.2022 ja on alates 1. maist 2022 kehtetu – põhjuseks kollektiivlepingu seaduse muudatusega kehtestatud esinduslikkuse nõue. Juulis 2026 tähendab see: riigisisese kaubaveo autojuhi ainus seadusest tulenev palgapõrand on üldine alammäär (946 € kuus või 5,67 € tunnis). Kõik sellest kõrgem on läbirääkimiste küsimus. Sektori keskmine ja mediaanpalk on alammäärast oluliselt kõrgemad, nii et alammäära lähedane pakkumine professionaalsele veokijuhile peaks tekitama küsimusi – muuhulgas selle kohta, kas osa tasust ei liigu "ümbrikus". Ümbrikupalk jätab su ilma haigushüvitisest, puhkusetasust, töötuskindlustusest ja pensionist ning selle saab e-MTA-s ise üle kontrollida. Lisatasud, mis kehtivad kõigile töölepinguga juhtidele Need tulevad otse töölepingu seadusest ja neist ei saa töötaja kahjuks kokku leppida: Ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult tasulise vaba ajaga; rahas hüvitamisel 1,5-kordne töötasu (sõitjateveo üldtöökokkuleppe alusel pika arvestusperioodi korral 1,6-kordne). Öötöö (kell 22.00–06.00): 1,25-kordne tasu, kui ei ole kokku lepitud, et palk juba sisaldab öötöö tasu. Alammäära saaja puhul ei saa öötöö tasu olla lihtsalt "alammäära sees". Riigipühal töötamine : 2-kordne tasu, kui ei lepita kokku tasustatud vabas ajas. Summeeritud tööaeg on autojuhtidel väga levinud: ületunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Jälgi, et arvestusperioodi pikkus ja normtunnid oleksid lepingus või töökorralduse reeglites selgelt kirjas – just siin tekib enim vaidlusi. Rahvusvaheline vedu: lähetatud juhi reeglid ja uus 2,5-tonni piir Iga välisriigis sõitmine ei ole lähetus. Euroopa Komisjoni selgituste järgi ei loeta juhti üldjuhul lähetatuks kahepoolsel rahvusvahelisel veol ega transiidil; kabotaaž ja teatud cross-trade veod aga kuuluvad lähetatud juhi reeglite alla. Kui vedu kvalifitseerub lähetuseks, tuleb sulle tagada sihtriigi minimaalsed töötingimused, sealhulgas sealne töötasu miinimum, kui see on Eesti omast soodsam. Küsi tööandjalt konkreetselt: millised veod loetakse lähetuseks, kuidas neid deklareeritakse ja kuidas sihtriigi miinimumi arvestatakse. Tähtis uuendus: alates 1. juulist 2026 laienevad EL-i sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku nõuded rahvusvahelises veos ja kabotaažis ka üle 2,5-tonnise täismassiga kaubaveosõidukitele (mobiilsuspaketi määrus 2020/1054). Kui sõidad kaubikuga piiriüleseid vedusid, puudutab see sind otseselt – ja korrektne tööaja arvestus mõjutab ka palgaarvestust. Palgainfo läbipaistvus: palganumbrit on õigus teada enne vestlust Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle EL-i palkade läbipaistvuse direktiiv. Muudatuste kohaselt peab tööandja andma töölesoovijale pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku info hiljemalt enne töövestlust (töökuulutuses või muul viisil), ei tohi küsida varasema töötasu kohta ega takistada töötajatel oma palgast rääkimist. Kui palgatingimused tulenevad kollektiivlepingust, tuleb ka sellest teada anda – bussijuhi puhul tähendab see üldtöökokkuleppe tingimusi. Täpsuse huvides: Eesti ei võtnud selles etapis üle direktiivi kõiki nõudeid (nt suuremate tööandjate aruandluskohustusi), ning uued nõuded jõustuvad pärast seaduse väljakuulutamist ja Riigi Teatajas avaldamist. Praktiline järeldus tööotsijale on siiski lihtne: palganumbrit või -vahemikku on igati kohane küsida enne vestlust. Kust ise kontrollida (usaldusväärsed allikad) Kollektiivlepingute andmekogu – klak.sm.ee – kõik laiendatud kollektiivlepingud ja nende kehtivus. Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing (ETTA) – etta.ee – kehtiv sõitjateveo üldtöökokkulepe, muudatused ja ametlikud kommentaarid. Autoettevõtete Liit – autoettevoteteliit.ee/sotsiaalsuhted – üldtöökokkulepete tekstid tööandjate poolelt. Riigi Teataja – riigiteataja.ee – töölepingu seadus ja töötasu alammäära määrus ametlikul kujul. Tööinspektsioon ja Tööelu portaal – ti.ee, tooelu.ee – tasuta nõustamine töövaidluste, summeeritud tööaja ja lähetuste küsimustes. Statistikaamet – stat.ee – keskmine brutokuupalk, mida kasutatakse riigihankeliinide miinimumi arvestamisel. Maksu- ja Tolliamet – emta.ee – kontrolli e-MTA-s, kas tööandja deklareerib sinu palka täies ulatuses. Kiire kontrollnimekiri lepingu sõlmimisel või palgavestlusel Kas leping on tööleping (mitte käsundus/töövõtt), kui töö sisu tegelikult seda on? Kas põhipalk on kirjas selge summana ja kas see vastab vähemalt sinu kategooria miinimumile: üldine 946 € kuus / 5,67 € tunnis; bussi-, trolli- või trammijuhil 1550 € (oktoobrist 1600 €); uue hankelepingu liinil u 2130 €? Kas töö kuulub sõitjateveo üldtöökokkuleppe alla? (Kui juhid bussi tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel – siis jah, sõltumata tööandja liikmelisusest.) Kas summeeritud tööaja arvestusperiood ja normtunnid on lepingus kirjas? Kas öötöö, ületunnid ja riigipühad kajastuvad palgalehel eraldi ridadena? Rahvusvahelise töö puhul: millised veod loetakse lähetuseks ja kuidas arvestatakse sihtriigi miinimumi? Kaubikuvedude puhul: kas tööandja on valmis 1. juulist 2026 kehtivateks sõidumeeriku nõueteks? Kas kogu palk käib ametlikult läbi palgalehe? (Kontrolli e-MTA-s.) Kokkuvõte Eestis ei ole eraldi seadust, mis määraks kõigile autojuhtidele kindla palga. Töölepinguga autojuhi üldine palgapõrand on juulis 2026 946 eurot kuus või 5,67 eurot tunnis. Bussi-, trolli- ja trammijuhtidel kehtib laiendatud üldtöökokkuleppest tulenev kõrgem miinimum – praegu 1550 eurot, oktoobrist 1600 eurot, ja tõusugraafik on kokku lepitud kuni 2028. aasta lõpuni (1820 euroni). Veokijuhtidel sektoripõhist miinimumi alates 2022. aastast ei ole. Rahvusvahelises veos lisanduvad lähetatud juhi reeglid ja alates 1. juulist 2026 ka üle 2,5-tonniste sõidukite sõidumeeriku nõuded. Kõige tähtsam praktiline soovitus: ära vaata ainult ametinimetust "autojuht". Kontrolli lepingu liiki, töö valdkonda (sõitjad vs kaup), tööaja arvestust, lisatasusid, kollektiivlepingu kohaldumist ja seda, et kogu palk oleks ametlikult deklareeritud. Artikkel kajastab olukorda 5. juuli 2026 seisuga. Alammäärad ja kollektiivlepingud muutuvad regulaarselt – enne oluliste otsuste tegemist kontrolli kehtivat seisu ülal loetletud allikatest.

Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „ Kuidas alustada kinnisvarasse investeerimist? “ annab alustavale investorile selge ja praktilise sissejuhatuse kinnisvarainvesteeringute maailma. Seminaril käsitletakse peamisi investeerimisstrateegiaid, sobiva investeerimisobjekti valikut, tasuvuse hindamist ning vigu, mida tehakse alustades kõige sagedamini. Koolituse viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark. Veebiseminar toimub 9.07.2026 kell 18.00–19.30 ning sobib kõigile, kes soovivad teha esimesi teadlikke samme kinnisvarasse investeerimisel. Osalejad saavad praktilisi teadmisi investeerimisotsuste tegemiseks ning võimaluse küsida otse eksperdilt. Seminar on hea valik nii alustavatele investoritele kui ka teistele kinnisvarahuvilistele. Lisateave ja registreerumine Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Esmakordselt toimub Kinnisvarakoolis suveakadeemia , mis toob juulis ja augustis osalejateni neli praktilist veebiseminari. Seminaridel käsitleb kinnisvaraekspert Tõnu Toompark kinnisvaraturu olukorda, investeerimise põhitõdesid, tasuvusarvutusi ja üürituru arenguid. Suveakadeemia on mõeldud investoritele, maakleritele, arendajatele ja kõigile kinnisvarahuvilistele, kes soovivad paremini mõista turu arenguid ning teha teadlikumaid investeerimisotsuseid. Kõik seminarid toimuvad veebis MS Teamsi keskkonnas . Tutvu Kinnisvarakooli suveakadeemia seminaridega SIIN . Lisateave ja registreerumine Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Suvi alles algab, aga sügiseks tasub valmistuda juba täna. Kui oled mõelnud kinnisvaravaldkonnas karjääri alustamisele või soovid oma teadmisi täiendada, on nüüd õige aeg teha plaanid ära. Septembris toimuv koolitus „ Kinnisvaramaakleri ABC “ annab tervikliku ülevaate kinnisvaraturust, maakleritööst ja valdkonna olulisematest teemadest. Koolitus „ Kinnisvaramaakleri ABC “ toimub 7.–10.09.2026  hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda. Kuni 30.06.2026 on kõik Kinnisvarakooli koolitused 25% soodsamad. Kasuta suvist kampaaniat, broneeri koht juba täna ning alusta sügist uute teadmiste ja suurema enesekindlusega. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kas planeerimis- ja ehitusvaldkonna seaduse muudatused tekitavad küsimusi ja ei jõua kohtulahendites järge pidada? Tule 15.06.2026 kell 10.00-15.15 koolitusele ning vandeadvokaat Raul Keba annab selge ülevaate seaduste rakendamisest, uuemast kohtupraktikast ja igapäevastest probleemkohtadest. Koolitusel osaledes saad: ülevaate planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku olulisematest muudatustest teada, millal saab detailplaneeringu kohustuse asendada projekteerimistingimustega praktilised teadmised ehitusteatise, ehitusloa, kasutusteatise ja kasutusloa menetlustest ülevaate värskeimast kohtupraktikast ja riigiasutuste seisukohtadest kindlust oma igapäevaste otsuste tegemisel ehitus- ja planeerimisvaldkonnas. Koolitus sobib: ehitus- ja arendusettevõtete spetsialistidele kohalike omavalitsuste ametnikele arhitektidele ja projekteerijatele kinnisvaravaldkonna spetsialistidele kõigile, kes puutuvad kokku planeerimise ja ehitamise küsimustega. Osaleda saad nii veebis kui ka kohapeal. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Koolitus „ Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes “ toimub 04.06.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitust viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere. Koolitus annab praktilise ülevaate varjatud puuduste õiguslikust käsitlusest kohtupraktika põhjal. Käsitletakse müüja ja maakleri vastutust, müügieelseid läbirääkimisi ja müügikuulutuse koostamist, puudusest teatamise ja tõendamise kohustust ning ostja õiguskaitsevahendeid. Koolitus „ Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes “ toimub 04.06.2026 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega. Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakoolis toimub 28.05.2026 koolitus " Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal ". Koolitusel annab Jaan Trofimov praktilise ja selge ülevaate kinnisvara maksustamisest Eestis ning 2026. aastal jõustuvatest muudatustest. Koolitusele on oodatud: kinnisvaramaaklerid ja -konsultandid , kes nõustavad kliente ostu-, müügi- ja üüritehingutes; kinnisvaraarendajad ja projektijuhid , kes planeerivad müügistruktuure ja rahavoogusid; kinnisvarainvestorid (nii eraisikud kui ka OÜ kaudu tegutsejad); ettevõtjad , kes kaaluvad kinnisvara soetamist või hoidmist äriühingu kaudu; üürikinnisvara omanikud (sh lühiajalise üüri pakkujad, nt Airbnb kaudu tegutsejad); raamatupidajad ja finantsjuhid , kes teenindavad kinnisvaraga seotud ettevõtteid; juristid ja maksunõustajad , kes puutuvad kokku kinnisvaratehingute maksuküsimustega; eraisikud , kes plaanivad kinnisvara müüki või investeeringuid ja soovivad maksukohustusi ette mõista; kinnisvaravaldkonnas tegutsevate ettevõtete juhid ja omanikud , kes soovivad optimeerida maksukoormust ning vältida riske. Koolitus " Kinnisvara maksustamine – optimeerimine ja uuendused 2026. aastal " toimub 28.05.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakoolis toimub 25.05.2026 koolitus " Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid ". Koolitusel aitab jurist Martina Proosa ehitusvaldkonna spetsialistidel mõista, kuidas sõlmida, muuta ja lõpetada ehituslepinguid nii, et töö kulgeks tõrgeteta ja vältida võimalikke vaidlusi. Koolitus on suunatud ehitusettevõtete juhtidele, juristidele, projektijuhtidele, objektijuhtidele, omanikujärelevalve spetsialistidele ning pea- ja alltöövõtjatele. Koolituse käigus käsitletakse ehituslepingu poolte põhikohustusi, tüüplepinguid ning olulisi lepingu tingimusi ja lisasid. Samuti selgitatakse, millal ja kuidas lepingut muuta või lõpetada ning millised õiguslikud tagajärjed sellega kaasnevad. Koolitus " Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid " toimub 25.05.2026 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

15.05.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus " Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika ". Koolitusel annab jurist Martina Proosa osalejatele selge ja praktilise ülevaate ehitamise dokumenteerimise kohustusest, sisust ja nõuetest. Koolitusele on oodatud: ehitustööde dokumenteerimisega igapäevaselt kokku puutuvad spetsialistid (nt ehitusjuhid, projektijuhid, dokumenteerijad); ehitustööde tellijad ja tellijate esindajad; riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, kes tegelevad ehitusjärelevalvega; omanikujärelevalve spetsialistid (kellel on vastutus tagada ehitusprojekti nõuetekohane dokumenteerimine); eraisikud, kes ehitavad enda tarbeks; teised ehitusvaldkonnas tegevad spetsialistid või osapooled, kes peavad mõistma ehitamise dokumenteerimist ja sellega seotud õiguslikke nõudeid. Koolitus " Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika " toimub 15.05.2026 kell 10.00-13.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Miks hea tööalane sobivus ei selgu ainult CV-st? Töökoha valikul räägitakse sageli kogemusest, haridusest ja oskustest. Need on väga olulised, kuid igaüks, kes on olnud vales rollis või vales meeskonnas, teab, et ainult CV ja tööintervjuu põhjal ei pruugi veel tekkida head tööalast sobivust. Sama kehtib tööandja vaates. Kandidaat võib paberil tunduda väga tugev, kuid igapäevases koostöös võib selguda, et ootused, töötempo, suhtlemisviis või meeskonna toimimise loogika ei haaku konkreetse rolliga piisavalt hästi. Seetõttu tasub värbamisel ja karjäärivalikute tegemisel vaadata lisaks oskustele ka seda, kuidas inimene töötab, suhtleb, otsuseid teeb ja koostööd loob. Üks praktiline võimalus selle mõtestamiseks on IPB Partnersi DiSC®-i lahendused , mida kasutatakse tööstiili, suhtlemiseelistuste ja koostöövajaduste paremaks mõistmiseks. DiSC® ei ole inimese lihtsustatud kastidesse paigutamise tööriist ega värbamisotsuse automaatne alus. Pigem aitab see anda parema keele sellele, mida tööelus niikuinii iga päev kogeme: miks mõned inimesed vajavad rohkem iseseisvust, teised rohkem selgust, kolmandad rohkem suhtlust ja neljandad põhjalikumat ettevalmistust. Kuidas tööstiili mõistmine aitab karjäärivalikut teha? Karjäärivalik algab tihti küsimusest: „Mida ma oskan?” Sama oluline on küsida: „Millises töökeskkonnas ma päriselt hästi toimin?” Mõni inimene vajab kiiret tempot, otsustusvabadust ja selgeid eesmärke. Teine eelistab stabiilsust, põhjalikkust ja aega süvenemiseks. Kolmas saab energiat inimestega suhtlemisest, ideede jagamisest ja koostööst. Neljas tahab enne tegutsemist mõista detaile, riske ja kvaliteedinõudeid. Ükski neist eelistustest ei ole parem ega halvem. Küsimus on sobivuses. Kui inimene mõistab oma loomulikku tööstiili, oskab ta teadlikumalt hinnata tööpakkumisi, valmistuda tööintervjuuks ja küsida tööandjalt paremaid küsimusi. Küsimused, mida tööotsija võiks intervjuul küsida Kui palju on selles rollis iseseisvat otsustamist? Kui selgelt on tööprotsessid ja vastutus kokku lepitud? Kui palju tuleb suhelda klientide, partnerite või teiste osakondadega? Milline on otsese juhi tavapärane juhtimisstiil? Kuidas antakse selles meeskonnas tagasisidet? Milline on töötempo tavalisel nädalal ja pingelisemal perioodil? Sellised küsimused aitavad vältida olukorda, kus töö tundub esmapilgul sobiv, kuid tegelik igapäevatöö ei toeta inimese tugevusi, tööviisi ega ootusi. Kui oled tööotsingul, vaata värskeid tööpakkumisi Kandideeri.ee-s ja mõtle iga sobiva kuulutuse juures lisaks ametinimetusele ka sellele, millist töökeskkonda, suhtlusviisi ja töötempot see roll eeldab. Kuidas tööstiili mõistmine aitab värbajat ja ettevõtet? Värbamisel on lihtne keskenduda küsimusele: „Kas see inimene sobib meile?” Veel parem küsimus on: „Millises rollis, milliste ootuste ja millise juhtimisega võiks see inimene meil päriselt õnnestuda?” DiSC® võib aidata juhil ja värbajal intervjuud sisukamaks muuta. Mitte selleks, et otsustada, kas kandidaat on „õige tüüp”, vaid selleks, et paremini mõista, millist tööraami, suhtlust ja juhtimist inimene vajab. Näiteks võib tööstiili analüüs aidata läbi mõelda, kuidas kandidaat reageerib muutustele, kuidas ta eelistab tagasisidet saada, millises meeskonnarollis ta loomulikult esile tuleb või millised olukorrad võivad temas pinget tekitada. Küsimused, mida tööandja võiks värbamisel läbi mõelda Millist töötempot ja otsustusruumi see ametikoht tegelikult eeldab? Kui palju vajab uus töötaja juhendamist, tagasisidet ja kokkulepitud tööraami? Milline suhtlusstiil aitab selles meeskonnas kõige paremini koostööd teha? Millised olukorrad võivad uues rollis tekitada pingeid või arusaamatusi? Kuidas toetada uut töötajat nii, et sisseelamine oleks kiirem ja koostöö sujuvam? Kas töökuulutus kirjeldab ainult nõudmisi või annab kandidaadile ka ausa pildi töö igapäevasest olemusest? Ettevõtte jaoks on tööstiili mõistmisest kasu ka pärast värbamist. Kui uus inimene liitub tiimiga, saab seda teadmist kasutada sisseelamise, koostöö ja juhtimise toetamiseks. Juht saab paremini aru, kuidas töötajat motiveerida. Meeskonnaliikmed mõistavad paremini üksteise erinevusi. Uus töötaja saab kiiremini aru, kuidas oma tugevusi kasutada ja kus teadlikult kohaneda. Kui otsid oma ettevõttesse uut inimest, saad Kandideeri.ee tööandja lahenduste kaudu avaldada töökuulutuse ja jõuda sobivate kandidaatideni. Hea töökuulutus ei kirjelda ainult nõudmisi, vaid aitab kandidaadil mõista ka töö iseloomu, meeskonda ja ootusi. DiSC® ei asenda professionaalset värbamisotsust Oluline on rõhutada, et DiSC® ei ole värbamisotsuse automaatne alus. See ei asenda kandidaadi kogemuse, oskuste, motivatsiooni, väärtuste ega tööalase sobivuse professionaalset hindamist. DiSC®-i väärtus seisneb eelkõige selles, et see aitab küsida paremaid küsimusi, mõista koostöövajadusi ja toetada teadlikumat juhtimist. Värbamisel peab iga hindamisvahendi kasutamine olema põhjendatud, läbipaistev ja seotud konkreetse rolli tegelike vajadustega. Teisisõnu: DiSC® ei peaks otsustama inimese sobivust tööle, kuid see võib aidata juhil, värbajal ja kandidaadil paremini mõista, millist koostööd edukas töösuhe eeldab. Hea värbamine on kahepoolne sobivus Tööotsija ei otsi lihtsalt töökohta. Ta otsib keskkonda, kus tema oskused, tugevused ja tööstiil saavad väärtust luua. Samamoodi ei otsi tööandja ainult inimest, kellel on sobiv CV. Tööandja otsib inimest, kes suudab konkreetses rollis ja meeskonnas hästi toimida. Tööalase sobivuse mõistmine aitab mõlemal poolel teha teadlikumaid valikuid. See ei tee otsuseid inimese eest ära, kuid aitab vältida pealiskaudseid eeldusi ja viib vestluse sisukamale tasemele. Sageli ei vii parema sobivuseni mitte rohkem küsimusi, vaid paremad küsimused. Autor: Uku Sööt Jälgi Uku Sööti LinkedInis IPB Partners IPB Partners aitab organisatsioonidel kasutada DiSC®-i tööriistu juhtimise, koostöö ja inimeste arendamise toetamiseks.  DiSC®-i mudeli põhjalikuma rahvusvahelise ülevaate leiad siit: The Complete Guide to DiSC® Personality Styles . Otsid uut töövõimalust? Loo tööotsija konto Kandideeri.ee-s ja tee end tööandjatele nähtavaks.

Tagasiside andmine juhile võib olla üks keerulisemaid tööalaseid vestlusi. Eriti siis, kui juhi käitumine häirib, vähendab motivatsiooni või muudab koostöö keeruliseks, kuid avatud dialoog ei ole organisatsioonis tavapärane. Alljärgnevas artiklis selgitab juhtimiskoolitaja ja coach Ruti Einpalu, PCC , kuidas sellisele vestlusele teadlikult läheneda ning mida teha selleks, et teine osapool ei läheks kohe kaitsepositsiooni. Üks keerukamaid vestlusi on tagasiside andmine juhile olukorras, kus juhi käitumine häirib ja demotiveerib tiimiliiget ning kus avatud ja vastastikune dialoog ei ole tavaks. Siin on kaks võimalust. Esiteks: ma ei tee midagi ja loodan, et aja jooksul läheb asi iseenesest üle. Teiseks: võtan midagi ette, lähen ja räägin oma juhiga. Muidugi on variante veel – näiteks mõjutan juhti kaudselt, räägin juhi juhile jne. Lihtsuse huvides ärme teisi variante käsitle. Esimene variant võib küll mõnikord anda tulemusi, näiteks minu juhti edutatakse ja tuleb uus, aga liialt sellele siiski loota ei maksaks. Teine variant võib aga halval juhul lõppeda sellega, et asjad lähevad veelgi hullemaks. Tõepoolest: kaalul on justkui rohkem kui elu. Tagasiside ja kaitsesse minek on nagu sukk ja saabas Juhid kurdavad, et töötajad ei taha tagasisidet vastu võtta, vaid lähevad kaitsesse ja kasu ei miskit. Kahjuks juhtub sama ka juhtidega – saades tagasisidet lähevad nad kaitsesse ja kasu ei miskit. Pluss tagasiside andjas süveneb soov edaspidi pigem vait olla. Kuidas see välja näeb? Oletame, et tiimiliige teeb oma juhile lihtsa ettepaneku muuta nädalakoosoleku korda ja arutada läbi koosoleku eesmärk. Selle peale ütleb juht, et alles me muutsime seda koosolekut, miks sa siis ei öelnud, süvene rohkem. Ongi kõik. Selle asemel, et võtta ettepanekut põneva avanguna, võimalusena kaasata tiimiliiget ja anda talle vastutust, sulgeb juht teema ja krabab kogu vastutuse endale. Ühesõnaga juht läheb kaitsesse. Edaspidi võib juhtuda, et ettepanekuid enam ei tule. Või tuleb vähem. No see oli küll väga lihtne tagasiside näide. Siin küll elu kaalul pole. Aga oletame, et juht tuleb ja sekkub sinu töö pisiasjadesse, nõuab, et sa kasutaksid oma töös tema mõtteid ja võimalikult täpselt. Ühel päeval kiidab, teisel päeval nõuab selgitust, miks asjad on kehvasti. Ameerika mäed. Olgu, kaalul on rohkem kui elu. Mida teha, et kaitsetest mööda saada Esimene reegel: valmista ette. Võimalusel kasuta ettevalmistusel neutraalset abijõudu. Kirjuta läbi oma verbaalne sõnum, aga veelgi olulisem on mitteverbaalne osa ehk hoiakud, mis peegelduvad sinu hääletoonis ja kehakeeles – et sealt ei peegelduks kriitika ja etteheide, vaid koostöö ja konstruktiivsus. Teine reegel: vali õige aeg ja koht. Et juhil oleks aega ja et oleks hea tuju. Räägi näost näkku. Ole kindel, et sind ei juhi sinu emotsioonid, vaid sinu mõistus ja koostöötahe. Kolmas reegel: arvesta, et ka sinu juht on inimene ja tal on omad probleemid, suure tõenäosusega suuremad kui sinu omad. Ja et ta ei pea neid asju ära mõistatama, mis sind häirivad, vaid sa saad seda talle ise öelda. Neutraalselt, hinnanguteta. Neljas reegel: näita, et te veate ühte ja sama vankrit. Et sulle lähevad korda tiimi ja organisatsiooni eesmärgid. Ära vastandu. Kui saad välja tuua seda, mis toimib juhi tegevuses, siis on see abiks. Just, see on positiivne tagasiside talle, aga võimalikult konkreetselt. Viies reegel: algused on tähtsad. Alguse eesmärk on saada juhi täistähelepanu teemale ja hoolitseda, et juhi emotsioon liialt tugevalt vestlust ei segaks. NB! Ära unusta, et emotsioonid kanduvad üle. Kui vestlus on keeruline sinu jaoks, siis suure tõenäosusega ka juhi jaoks. Mis võib väljenduda ka näiteks juhipoolses soovis see vestlus kiirelt ühele poole saada. Heaks alguseks mõtle läbi, mis võivad olla kõne alla tulevas teemas sinu juhi väljaütlemata etteheited sulle. Pane need kirja ja mõtle, kuidas sa saaksid neid kohe alguses oma juhile öelda. NB! Eesmärk on neutraliseerida juhi nähtamatut emotsiooni. Näide, kuidas kaitseid maha võtta Oled juhile juba mõned korrad andnud mõista, et tema ülitäpsed ettepanekud selle kohta, kuidas sa oma tööasju võiksid teha, takistavad sind. Ja sa tead, et ta ei taha sellest rääkida. Võimalik algus: „Sulle võib tunduda, et ma tulen jälle selle vana asjaga ja et ma muudkui ketran seda teemat…” PAUS Või: „Sa tahad mind aidata ja sa käid ja pakud oma ideid ja siis tajud, et ma MITTE MIDAGI ei tee sinu ettepanekutega…” PAUS Või: „Sulle tundub, et me ei kuula sind ja ajame oma joru ja siis ei too tulemust…” PAUS Nüüd on oluline pidada pausi ja ära oodata juhi vastus. Kui sa õnnestud, siis oled osad kaitsed maha lammutanud. Peale seda on võimalik kutsuda juht koostööle, selgitades iseenda vaatenurka ja pidades võrdset dialoogi. Kui juht ikkagi läheb kaitsesse, siis suure tõenäosusega see vestlus tulemust ei too. Kokkuvõtteks Tagasiside situatsioonid ei anna sageli tulemust lihtsal põhjusel – nimelt aktiveeruvad osapoolte psühholoogilised kaitsed. Kaitsete eesmärk evolutsioonilises plaanis on kaitsta meid ohu eest. Ent samal ajal, kui me kaitseme ennast ohu eest, ei ole võimalik areng ja muutus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tagasiside protsessi efektiivsus sõltub sageli sellest, kuivõrd hästi tuleb vestluse algataja toime emotsioonide juhtimisega – kõigepealt iseenda ja siis ka teise osapoole omadega. See nõuab mistahes olukordades kõrget eneseteadlikkust, eriti aga siis, kui tegu on tagasisidega alt üles. Ruti Einpalu, PCC Juhtimiskoolitaja ja coach Soovid tööelus paremat sobivust? Hea töösuhe algab sageli sobivast rollist, selgetest ootustest ja tervest juhtimiskultuurist. Kandideeri.ee aitab tööotsijal leida sobivaid tööpakkumisi ning tööandjal jõuda inimesteni, kes otsivad teadlikult järgmist sammu. Vaata tööpakkumisi · Loo tööotsija konto

Üürikoolitus toimub 07.05.2026 Kinnisvarakoolis. Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Evelin Org annavad sulle koolitusel ülevaate, kuidas üüriäris teadlikult ja kasumlikult tegutseda. Koolitus annab põhjaliku ülevaate üüriärist nii majanduslikust, õiguslikust kui ka praktilisest küljest. Saad teada: millised on üürituru trendid ja üüriinvesteeringu kriteeriumid; kuidas valida ja kontrollida üürnikku ning hallata riske; mis on üüriäri õiguslikud alused ja vaidluste lahendamise praktikad; kuidas arvestada üüritulu maksustamisega; millised on lühiajalise üüri ehk majutusteenuse eripärad. Üürikoolitus toimub 07.05.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Õiglane töötasu Palgavahemik Tööandjale ja tööotsijale AI abiline Aus Palgakalkulaator Eesti: AI abiline õiglase töötasu vahemiku hindamiseks Töötasu on üks olulisemaid otsuseid nii tööandja kui ka tööotsija jaoks. Kui palgavahemik on liiga madal, ei pruugi sobivad inimesed kandideerida. Kui vahemik on liiga ebamäärane, tekib usaldamatus. Kui lubatud töötasu ei vasta töö sisule, sünnib pettumus mõlemal poolel. Selleks on loodud Aus Palgakalkulaator Eesti – AI abiline, mis aitab hinnata ametikoha võimalikku õiglast töötasu vahemikku ja selgitada, millest palk kujuneb. Ava Aus Palgakalkulaator Eesti Tööandja võimalused Kandideeri.ee-s Oluline mõte: hea palgavahemik ei ole lihtsalt number töökuulutuses. See on usaldust loov signaal, mis aitab tööandjal saada sobivamaid kandidaate ja tööotsijal teha teadlikumaid otsuseid. Miks palgavahemiku avaldamine töökuulutuses aitab? Tööotsija vaatab töökuulutust sageli väga praktilise pilguga: kas töö asukoht sobib, kas tööülesanded on arusaadavad, kas töökorraldus sobib elurütmiga ja kas pakutav töötasu vastab vastutusele. Kui töötasu puudub või on kirjeldatud liiga üldiselt, võib hea kandidaat liikuda järgmise kuulutuse juurde. Tööandja jaoks aitab selge palgavahemik vähendada valesid kandideerimisi, hoida kokku värbamise aega ja tekitada kandidaatides rohkem usaldust. Läbipaistev palgainfo ei tähenda, et kõik peavad saama sama tasu. See tähendab, et tööandja oskab selgitada, mille põhjal konkreetne töötasu kujuneb. Millest õiglane töötasu tegelikult kujuneb? Õiglase töötasu soovitamisel ei tohiks lähtuda ainult ametinimetusest. Sama ametinimetuse taga võib olla väga erinev töö sisu, vastutus ja töökoormus. Seetõttu vaatab Aus Palgakalkulaator Eesti töötasu vahemiku hindamisel tervikpilti. Ametikoha sisu: millised on tööülesanded, kui iseseisev on roll ja kui suur on vastutus. Asukoht: töötasu võib erineda sõltuvalt piirkonnast, tööjõu saadavusest ja kohalikust konkurentsist. Kogemus ja oskused: algaja, kogenud spetsialisti ja väga tugeva tegija palgavahemik ei ole tavaliselt sama. Tööaeg ja töökorraldus: vahetustega töö, öötöö, nädalavahetused, kaugtöö või füüsiliselt raske töö mõjutavad sageli tasu ootust. Lisatasud ja boonused: oluline on eristada põhipalka, tulemustasu, lisatasusid, hüvitisi ja muid hüvesid. Vastutus ja mõju: mida suurem on rolli mõju ettevõtte tulemusele, inimestele, rahale või riskidele, seda täpsemalt tuleb tasu põhjendada. Tööandjale AI abiline aitab läbi mõelda, milline võiks olla mõistlik brutotöötasu vahemik ja kuidas palgainfo töökuulutuses kandidaadile ausalt ning arusaadavalt esitada. Tööotsijale AI abiline aitab hinnata, milline palgavahemik võiks olla realistlik kogemuse, oskuste, töö sisu, asukoha ja töökorralduse põhjal. Kuidas tööandja saab AI abilist kasutada? Tööandja saab AI abilisele kirjeldada ametikoha sisu, asukohta, tööaega, oodatud kogemust, vastutust ja lisatasude loogikat. Selle põhjal aitab abiline mõelda läbi, milline võiks olla mõistlik brutotöötasu vahemik ja kuidas seda töökuulutuses selgelt sõnastada. Aus Palgakalkulaator Eesti ei piirdu ainult palganumbri pakkumisega. Selle väärtus seisneb eelkõige selles, et ta aitab töötasu loogika lahti mõtestada: miks üks roll võiks jääda teatud vahemikku, millised tegurid võivad töötasu tõsta ning kuidas tööandja saab palgainfo töökuulutuses kandidaadile arusaadavalt esitada. Näiteks võib tööandja saada abi selliste küsimuste puhul: Kas pakutav palgavahemik on ametikoha vastutust arvestades usutav? Kuidas selgitada, millest vahemiku alumine ja ülemine piir sõltuvad? Kas töökuulutuses peaks eraldi välja tooma põhipalga ja lisatasud? Kuidas kirjutada palgainfo nii, et see oleks kandidaadile selge ja aus? Kas palgavahemik võiks aidata saada rohkem sobivaid kandideerijaid? Tööandjale: hea palgavahemiku lihtne kontroll Kirjuta töötasu alati brutotasuna, kui ei ole selgelt märgitud teisiti. Too välja, kas vahemik sisaldab ainult põhipalka või ka lisatasusid. Selgita, millest sõltub vahemiku ülemine ots: kogemus, oskused, tulemus, vastutus või tööaeg. Väldi liiga laia vahemikku, kui sellel puudub selge põhjendus. Ära kasuta palgainfo asemel ainult väljendeid nagu „konkurentsivõimeline töötasu“. Kandidaat vajab otsustamiseks konkreetsemat infot. Kuidas tööotsija saab AI abilist kasutada? Tööotsija jaoks on töötasu küsimus sageli tundlik. Paljud inimesed ei tea, millist palka küsida, kuidas oma ootust põhjendada või kuidas aru saada, kas pakutav tasu vastab töö sisule. Aus Palgakalkulaator Eesti aitab selle teema rahulikumalt ja faktipõhisemalt läbi mõelda. Tööotsija saab kirjeldada oma kogemust, oskusi, soovitud töökohta, asukohta ja töökorraldust ning küsida, milline võiks olla realistlik palgavahemik. See ei tähenda, et AI annaks lõpliku tõe, kuid see aitab palgasoovi paremini sõnastada ja tööintervjuuks valmistuda. AI abiline võib aidata tööotsijal mõelda näiteks nii: Milline palgavahemik oleks minu kogemuse ja oskuste juures mõistlik? Kuidas vastata küsimusele „milline on teie palgasoov?“ Mida küsida tööandjalt lisatasude, tööaja ja boonuste kohta? Kuidas võrrelda kahte erinevat tööpakkumist? Millal tasub palgatingimuste üle viisakalt läbi rääkida? Miks palgavahemik võiks olla vahemik, mitte üksainus number? Üksainus number võib olla liiga jäik. Tööandja ei tea enne vestlust alati täpselt, millise kogemuse, oskuste ja sobivusega inimene kandideerib. Samal ajal vajab tööotsija piisavalt konkreetset infot, et otsustada, kas tööpakkumine väärib tema aega. Mõistlik palgavahemik annab mõlemale poolele ausama lähtekoha. Vahemiku alumine osa võib sobida kandidaadile, kes vajab rohkem sisseelamist või väljaõpet. Keskmine osa võib sobida inimesele, kes täidab rolli oodatud tasemel. Ülemine osa peaks olema seotud tugevama kogemuse, suurema iseseisvuse, täiendavate oskuste või selgelt suurema panusega. Hea näide sõnastusest töökuulutuses Töötasu 1800–2300 € bruto kuus . Täpne pakkumine sõltub varasemast kogemusest, tööülesannete iseseisvast täitmisest ja kokkulepitud vastutusest. Lisandub tulemustasu vastavalt ettevõttes kehtivale korrale. Mida AI abiline ei tee? Aus Palgakalkulaator Eesti ei asenda tööandja palgasüsteemi, ametlikku palgauuringut, raamatupidaja nõu ega juristi hinnangut. Samuti ei saa AI teada kõiki ettevõtte sisemisi kokkuleppeid, eelarvet, boonussüsteeme või konkreetse kandidaadi tegelikku sobivust. Küll aga aitab AI abiline teha esimese läbimõeldud hinnangu, tuua välja olulised küsimused ja muuta palgateema selgemaks. See on kasulik nii enne töökuulutuse avaldamist kui ka enne tööintervjuule minekut. Õiglane töötasu aitab luua paremat tööturgu Õiglane töötasu ei tähenda alati kõige kõrgemat võimalikku palka. See tähendab tasu, mis on kooskõlas töö sisu, vastutuse, oskuste, tööaja, piirkonna ja turuolukorraga. Kui tööandja oskab oma palgapakkumist selgelt põhjendada ning tööotsija oskab oma ootust rahulikult selgitada, muutub värbamine kiiremaks, ausamaks ja tulemuslikumaks. Kandideeri.ee soovib aidata kaasa sellele, et töökuulutused oleksid selgemad, tööandjad leiaksid sobivamaid inimesi ja tööotsijad saaksid teha teadlikumaid karjääriotsuseid. Soovid hinnata ametikoha õiglast töötasu vahemikku? Kasuta AI abilist Aus Palgakalkulaator Eesti . Kirjelda ametikohta, tööülesandeid, asukohta, tööaega, vastutust või oma kogemust ning saa parem lähtekoht töötasu vahemiku mõistmiseks. Ava Aus Palgakalkulaator Eesti Tööandja võimalused Kandideeri.ee-s Märkus: AI abiline annab soovitusliku hinnangu. Lõplik töötasu kujuneb tööandja, töö sisu, kandidaadi kogemuse ja kokkulepete põhjal. Kokkuvõte Palgavahemiku läbimõtlemine ei ole ainult formaalsus. See mõjutab töökuulutuse usaldusväärsust, kandideerijate kvaliteeti, tööintervjuude tulemuslikkust ja lõpuks ka seda, kui kiiresti sobiv inimene leitakse. Kui tööandja soovib leida sobivaid kandidaate kiiremini ja tööotsija soovib teha targemaid otsuseid, tasub töötasu vahemik läbi mõelda enne, kui kuulutus avaldatakse või kandideerimisotsus tehakse. Aus Palgakalkulaator Eesti on loodud just selleks, et see samm oleks lihtsam, selgem ja praktilisem. Korduma kippuvad küsimused Miks tasub töökuulutuses palgavahemik välja tuua? Palgavahemik aitab tööotsijal kiiremini hinnata tööpakkumise sobivust ning aitab tööandjal vähendada valesid kandideerimisi. Selge palgainfo suurendab usaldust ja muudab värbamise läbipaistvamaks. Millest õiglane töötasu kujuneb? Õiglane töötasu sõltub töö sisust, vastutusest, asukohast, tööajast, kandidaadi kogemusest, oskustest, lisatasudest, turuolukorrast ja tööandja palgasüsteemist. Kas Aus Palgakalkulaator Eesti annab lõpliku palganumbri? Ei. AI abiline annab soovitusliku hinnangu ja aitab töötasu vahemikku paremini läbi mõelda. Lõplik töötasu kujuneb tööandja, töö sisu, kandidaadi kogemuse ja kokkulepete põhjal. Kuidas tööotsija saab AI abilist kasutada? Tööotsija saab kirjeldada oma kogemust, oskusi, soovitud ametikohta ja töökorraldust ning küsida, milline palgavahemik võiks olla realistlik ja kuidas oma palgasoovi põhjendada.

Kas soovid arendada oma teadmisi kinnisvarast, juriidikast ja turuanalüüsist või valmistuda maakleri kutseeksamiks? „ Kinnisvara täiendkoolitus “ on loodud just Sulle – nii alustavale kinnisvarahuvilisele kui ka kogenud maaklerile, kes soovib oma professionaalsust järgmisele tasemele viia. Koolitus annab põhjaliku ülevaate kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest ja maaklerlusest, pöörates erilist tähelepanu juriidilistele küsimustele – just neile, milles maakleritelt oodatakse kõrget pädevust. Õppetöö käigus saad kaasa praktilised abimaterjalid, mis toetavad Sind nii eksamiks valmistumisel kui ka igapäevatöös. Koolitust viivad läbi oma ala tunnustatud spetsialistid – juristid, analüütikud, hindajad ja tunnustatud maaklerid. Koolitus “ Kinnisvara täiendkoolitus ” toimub 04.-12.05.2026 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

28.04.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „ Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine “, kus jurist Martina Proosa annab põhjaliku ülevaate detailplaneeringute olemusest, koostamisest ja menetlusest. Koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kinnisvaraarendajatele, ehitusvaldkonna spetsialistidele, arhitektidele, projekteerijatele ning kõigile teistele teemast huvitatud isikutele. Koolitusel käsitletakse muu hulgas: detailplaneeringu eesmärki ja koostamise aluseid; ehitusõiguse sisu ning planeeringu siduvust; detailplaneeringu menetlust, kehtestamist ja elluviimist; kohaliku omavalitsuse võimalusi planeeringu elluviimise mõjutamisel; detailplaneeringu muutmise võimalusi; planeerimisseaduse kavandatavaid muudatusi. Osalejad saavad teadmised sellest, mida tuleb detailplaneeringuga reguleerida ja mida mitte (nt korterite ja parkimiskohtade arv, haljastus, jäätmete ladustamine jms), ning ülevaate asjakohasest kohtupraktikast. Koolitus „ Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine “ toimub 28.04.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

17.04.2026 toimub koolitus “ Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal ”, kus kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise ülevaate elamispindade turu hetkeseisust, olulisematest trendidest ning prognoosidest. Käsitlemisele tulevad majanduskeskkonna arengud, laenuturu muutused, korterituru tehingute ja hindade dünaamika ning üürituru olukord. Koolitusele on oodatud: kinnisvaramaaklerid, kes soovivad paremini mõista turu toimimist ja trende; kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad saada spetsialisti vaadet turu prognoosimisele; kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid; kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, kes vajavad tuge ettevõtte eesmärkide kujundamisel; kinnisvaraarendajad, kes soovivad hinnata turutrende ja nende muutusi; eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonnast paremini aru saada. Koolitus aitab osalejatel mõista kinnisvaraturgu mõjutavaid tegureid ning kasutada neid teadmisi teadlike otsuste tegemisel. Koolitus “ Kinnisvaraturu ülevaade 2026 II kvartal ” toimub 17.04.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele " Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni ", kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia. Mida koolitus annab? Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest. Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt. Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus. Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta. Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük. Koolitus " Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni " toimub 14.04.2026 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Koolitus " Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine " toimub 07.04.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annab Pille Kaarlõp osalejatele juhiseid, kuidas korraldada korteriühistu revisjonikomisjoni tööd ja millised on revisjonikomisjoni töö ülesanded ja eesmärgid. Koolitusele on oodatud: korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega; korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd; eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi; kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid); kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu. Koolitus " Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine " toimub 07.04.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kuidas aktiveerida Kandideeri.ee integratsioon Teamtailoris Kui kasutate Teamtailorit ja soovite oma töökuulutused siduda Kandideeri.ee tööandjakontoga, on integratsiooni aktiveerimine lihtne ning võtab tavaliselt vaid mõne hetke. Selles juhendis selgitame rahulikult ja selgelt, mida tuleb teha, milliseid andmeid sisestada ning mida tasub enne salvestamist üle kontrollida. Kus Kandideeri.ee integratsioon Teamtailoris asub? Teamtailoris leiate Kandideeri.ee integratsiooni järgmise tee kaudu: Integrations → Marketplace activations → Kandideeri.ee Kui olete õige vaate avanud, vajutage nuppu Configure . Sealt avaneb aktiveerimisvorm, kus tuleb täita vajalikud andmed, et Teamtailor oskaks teie töökuulutused ühendada õige Kandideeri.ee tööandjakontoga. Mida tähendab Kandideeri.ee integratsiooni aktiveerimine? Aktiveerimine tähendab sisuliselt seda, et ühendate oma Teamtailori konto Kandideeri.ee tööandjaprofiiliga. Selle tulemusel saab süsteem aru, millise ettevõtte alla teie töökuulutused peavad Kandideeri.ee-s jõudma. Oluline on mõista, et selles vaates ei loo klient endale uut Kandideeri.ee kontot, vaid seob oma Teamtailori kasutuse olemasoleva või eelnevalt ette valmistatud Kandideeri.ee tööandjakontoga. Millised väljad tuleb täita? Aktiveerimisvormis on kaks peamist kohustuslikku välja. Kandideeri.ee employer account email Sellesse välja tuleb sisestada see e-posti aadress, millega teie tööandjakonto on Kandideeri.ee-s registreeritud . See on kõige olulisem väli kogu aktiveerimise juures, sest selle alusel leitakse õige tööandjaprofiil. Kui e-posti aadress on vale või ei ühti Kandideeri.ee tööandjakonto andmetega, ei pruugi integratsioon siduda töökuulutusi õige konto alla. Soovitame kontrollida, et sisestatud e-posti aadress oleks: täpselt sama, mis on kasutusel Kandideeri.ee tööandjakontol; aktiivne ja õigesti kirjutatud; seotud just selle ettevõtte kontoga, mille alla soovite töökuulutusi avaldada. Company name Sellesse välja tuleb sisestada ettevõtte nimi sellisel kujul, nagu see peaks Kandideeri.ee-s kuvama . Kõige parem on kasutada ettevõtte ametlikku või tavapäraselt kasutatavat nimekuju. See aitab tagada, et ettevõtte profiil ja töökuulutused oleksid tööotsijatele arusaadavad ning usaldusväärsed. Kuidas aktiveerimine samm-sammult välja näeb? Kogu protsess on lühidalt järgmine: Avage Teamtailoris Integrations → Marketplace activations → Kandideeri.ee . Vajutage Configure . Sisestage oma Kandideeri.ee tööandjakonto e-posti aadress . Sisestage oma ettevõtte nimi . Vajutage Save . Pärast salvestamist on ühendus loodud ning süsteem saab hakata töökuulutusi siduma teie õige Kandideeri.ee tööandjaprofiiliga. Mida tasub enne salvestamist kontrollida? Enne nupu Save vajutamist soovitame üle kontrollida mõned olulised punktid. Esiteks veenduge, et teie ettevõttel on olemas tööandjakonto Kandideeri.ee-s. Teiseks kontrollige, et sisestatud e-posti aadress ühtib täpselt selle konto e-posti aadressiga. Kolmandaks veenduge, et ettevõtte nimi oleks sisestatud korrektselt ja soovitud kujul. Need lihtsad kontrollid aitavad vältida olukorda, kus ühendus küll salvestub, kuid töökuulutused ei jõua õigesse ettevõtte profiili alla. Mida tähendab “Deactivate channel”? Nupp Deactivate channel võimaldab Kandideeri.ee integratsiooni välja lülitada. Kui see valik kasutatakse, peatatakse selle aktivatsiooni kaudu loodud ühendus Teamtailori ja Kandideeri.ee vahel. Praktiliselt tähendab see, et selle konkreetse kanaliseadistuse kaudu ei jätku enam tavapärane automaatne sidumine. See on kasulik juhul, kui soovite integratsiooni ajutiselt peatada või lõpetada selle kasutamise. Miks võib integratsioon mitte toimida ootuspäraselt? Kõige sagedasem põhjus on see, et sisestatud e-posti aadress ei ühti Kandideeri.ee tööandjakonto e-posti aadressiga. Samuti võib probleem tekkida siis, kui ettevõtte konto ei ole veel olemas või kui andmed on sisestatud ebatäpselt. Kui märkate, et töökuulutused ei jõua õigesse kohta või integratsioon ei toimi ootuspäraselt, tasub esimesena kontrollida just neid andmeid: kas tööandjakonto on Kandideeri.ee-s olemas; kas e-posti aadress on õige; kas ettevõtte nimi on sisestatud õigesti. Kelle jaoks see integratsioon on kasulik? Kandideeri.ee integratsioon on kasulik tööandjatele, kes soovivad muuta töökuulutuste haldamise sujuvamaks ja siduda oma värbamisprotsessi Teamtailori ning Kandideeri.ee vahel võimalikult loogiliselt. See aitab hoida töökuulutuste avaldamise protsessi selgemana ning vähendab käsitsi tehtava töö hulka. Mida täpsemalt on aktiveerimise andmed sisestatud, seda sujuvamalt saab ühendus toimida. Kokkuvõte Kandideeri.ee integratsiooni aktiveerimine Teamtailoris on lihtne protsess. Kõige olulisem on kasutada õiget Kandideeri.ee tööandjakonto e-posti aadressi ning sisestada ettevõtte nimi korrektselt. Kui need andmed on õiged, saab Teamtailor ühendada teie töökuulutused õige Kandideeri.ee tööandjaprofiiliga ning aktiveerimine on tehtud vaid mõne sammuga. Kui vajate abi Kandideeri.ee tööandjakonto leidmisel, seadistamisel või aktiveerimisel, võtke meiega ühendust.

Koolitus „ Kinnisvaramaakleri ABC “ toimub Kinnisvarakoolis 30.03-02.04.2026. Koolitusel annavad tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste. Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust. Koolitusel osalejad saavad selge arusaama kinnisvaratehingute protsessist ning praktilised teadmised, mida saab kohe rakendada. Koolitus „ Kinnisvaramaakleri ABC “ toimub 30.03–02.04.2026  hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

25.03.2026 toimub koolitus „ Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks “, mis keskendub ehitiste järelevalve õiguslikele alustele ja praktilisele teostamisele. Koolitus on mõeldud kohalike omavalitsuste ametnikele, riikliku järelevalve läbiviijatele, kinnisvaraarendajatele ja kinnisvaraomanikele. Osalejad saavad teadmised, millal ja kuidas järelevalvemenetlust algatada, läbi viia ja lõpetada ning milliseid meetmeid kasutada rikkumiste korral. Koolitaja on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa . Koolitus " Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused ehitise ja ehitamise kontrollimiseks " toimub 25.03.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas. Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele " Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni ", kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia. Mida koolitus annab? Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest. Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt. Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus. Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta. Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük. Koolitus " Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni " toimub 17.03.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee

10.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „ Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded “, kus ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ehitamise dokumenteerimise põhimõtteid, nõudeid ja õiguslikku tausta. Osalejad saavad teada: millistel juhtudel on ehitamise dokumenteerimine kohustuslik; millised dokumendid tuleb koostada ning millises vormis; kuidas dokumenteerimisnõuded on ajas muutunud ja mida tähendavad uuendused võrreldes varasema korraga. Lisaks antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tagada dokumentide korrektsus ja vastavus õigusaktidele. Koolitus " Ehitamise dokumenteerimise vajalikkus ja kohustuslikud nõuded " toimub 10.03.2026 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis - koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn , Flora Maja B-korpuse 1. korrusel. Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel , saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda . Lisateave ja registreerumine Registreeru koolitusele: +372 525 6655,  kool@kinnisvarakool.ee  või  kodulehel . Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee