Kas sa oled kunagi tundnud, kuidas aastatega tööd tehes hakkab su tegutsemisvõime vähenema? Kuidas on üha raskem võtta vastu uusi ideid ja kohandada oma stiili vastavalt muutuvale maailmale? Kas see kõlab tuttavalt?
Juhina on lihtne langeda mugavustsooni – me oleme leidnud midagi, mis töötab ja kordame seda aastaid. Aga iga päevaga muutub maailm meie ümber. Uuringud näitavad, et kõigest 10% organisatsioonidest suudab hoida kiiret arengutempot pikaajaliselt (McKinsey, 2018). Mis on nende saladus?
Tõde on see, et organisatsioon ei saa areneda kiiremini kui selle juhid. Kui juht on oma mõtlemises ja käitumises paigal, on seda ka tema meeskond ja kogu ettevõte.
Miks see nii on? Sest juht loob kultuuri. Tema sõnad, teod ja isegi mõtteviis kujundavad seda, kuidas inimesed organisatsioonis käituvad ja mõtlevad. Kui juht ei ole avatud uutele ideedele, ei ole seda ka tema inimesed.
Seega on juhi isiklik areng kriitilise tähtsusega. Aga kuidas seda teha, kui aega napib ja surve tulemuste saavutamiseks on suur? Siin on mõned mõtted.
Esiteks, enesearendus peab olema sinu jaoks sama oluline kui koosolekud, projektid ja muud tööülesanded. See tähendab, et pead selleks aega võtma oma kalendris, mitte lootma, et “küll ma kunagi jõuan”.
Üks viis selleks on seada endale igaks nädalaks või kuuks konkreetsed õpieesmärgid. Need ei pea olema suured asjad – näiteks lugeda üks artikkel, kuulata üks podcast või osaleda ühel veebiseminaril. Oluline on järjepidevus.
Teiseks, selleks et areneda, pead olema valmis väljuma oma mugavustsoonist. See tähendab uute asjade proovimist, oma mõttemallide kahtluse alla seadmist, riskide võtmist.
Näiteks võid proovida uut juhtimisstiili (nt anda või küsida rohkem tagasisidet), mida sa varem pelgasid. Või võtta ette projekti, mille õnnestumine pole garanteeritud. Või delegeerida rohkem, kui sinu jaoks tavaliselt mugav on. Oluline on pidevalt endale väljakutseid esitada.
Kolmandaks, ära unusta, et ka sinu meeskond on täis tarkust ja uusi ideid. Kasuta neid! Küsi regulaarselt tagasisidet oma juhtimisstiili kohta (ja ära lepi vaikuse või ainult kiitustega). Palu soovitusi, kuidas saaksid olla parem juht. Julgusta inimesi jagama uusi ideid ja lähenemisi.
Samuti on oluline luua õppiv keskkond kogu organisatsioonis. See tähendab, et eksimine on OK, kui sellest õpitakse. See tähendab avatud diskussioone ja arutelusid, mitte kinniseid uksi. Sinu eeskuju on siin võtmetähtsusega.
Neljandaks, kaalutle endale mentori või coachi leidmist. See on keegi, kes saab sulle anda ausat tagasisidet, küsida raskeid küsimusi ja aidata sul oma pimedaid nurki näha.
Mentor võib olla keegi sinu organisatsioonist või väljastpoolt, aga oluline on, et sa austaksid teda ja oleksid valmis kuulama ka ebamugavaid tõdesid. Regulaarsed vestlused mentoriga hoiavad sind arenguteel.
Viiendaks ja võib-olla kõige olulisemaks – võta aega eneserefleksiooniks. See tähendab oma mõtete, tunnete ja käitumiste jälgimist ja analüüsimist.
Võid seda teha näiteks päeviku pidamise kaudu, kus paned iga nädal (või alguses lausa iga päev) kirja oma õnnestumised, väljakutsed ja õppetunnid. Või võta nädalas üks tund vaikseks mõtiskluseks, kus küsid endalt ebamugavaid küsimusi: Mida oleksin saanud paremini teha? Mida õppisin? Kuhu tahan jõuda?
Selline eneserefleksioon aitab sul oma sisemisi mustreid märgata ja neid teadlikult muuta. See on võtmetähtsusega pidevaks arenguks.
Tasub meeles pidada, et juhtide ja organisatsiooni areng käivad käsikäes. Ei saa oodata, et su meeskond ja ettevõte areneksid, kui sa ise juhina paigal seisad.
Seega, tee oma areng prioriteediks. Sea endale õpieesmärke, välju mugavustsoonist, õpi oma meeskonnalt, leia mentor ja tee eneserefleksiooni. Need on väikesed sammud, mis viivad suurte muutusteni.
Millest alustada? Lihtsalt proovi meeles pidada, et:
Allikas: juhtimiskiirendi.ee, Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa
