Head uut aastat!
Täna on 2. jaanuar. 363 päeva on seda aastat veel ees.
Aga ees milleks – kas elu ja töö nautimiseks või millegi “kohustuslikuks saavutamiseks”?
Kuigi alles olid jõulud ning aastavahetus, võime juba märgata, kuidas töötempo hoogsalt tõuseb ja kohustusi kuhjub. Ja isegi, kui me suuremad uusaasta-lubaduste-kirjutajad pole, võib meile (nii teiste kui enda poolt) seatud ootuste ja väljakutsete kuhi siiski üsna stressitekitav olla.
Meie tänase eduühiskonna üks suurimaid probleeme on ju see, et isegi kui me soovime rahulikult ja omas tempos toimetada, ei lase väline surve seda sageli teha. Meie tööandja, klientide ja sotsiaalmeediast tulvav sõnum on ühene – saavuta aina rohkem ja liigu kiiremini edasi.
Teisisõnu, hüppa “edurongile” ja ära peatu enne, kui kohale jõuad! Aga kohale kuhu? Kahjuks sellele küsimusele meil sageli vastust ei ole.
Üks on aga kindel. Sellise hooga “edu suunas” liikumisega kaasneb sageli ka stress, kurnatus ja läbipõlemine. Ja seda isegi juhul, kui me uue aasta lõpus taas avastame, et tegelikult polegi eriti midagi jälle saavutanud. Ja pole ka kuhugi “kohale jõudnud”. Aga õnneks on ees järgmine aasta, eks?
Algselt (nt nooremana) tundub, et sellelt “edurongilt” pääsu pole. Kui tahame ühiskonnas edukad ja tunnustatud olla, peame justkui sellega kaasa minema. Isegi kui sügaval sisimas igatseme rahulikumat ja stressivaba elu, tundub see tänapäeva kontekstis peaaegu võimatu väljakutse olevat.
Aga mis siis, kui edu oleks siiski võimalik saavutada ilma heaolu kaotamata? Kas tõesti peavad produktiivsus ja vaimne tasakaal olema vastandid, või saavad need käia ka käsikäes? Ma tean, et see võib kõlada liiga hästi, et tõsi olla. Lõppude lõpuks näeme ju enda ümber pidevalt stressi, ärevuse ja läbipõlemise ilminguid – sõprade hulgas, tööl, meedias.
Just meedias on viimastel aastatel need probleemid järjest rohkem nähtavale tulnud. Kui varem oli vaimne tervis pigem tabuteema, siis nüüd julgevad isegi tuntud inimesed oma lugusid avalikult jagada.
See viitab, et tegemist pole üksikute eranditega, vaid meil kõigil on väljakutseid oma vaimse heaolu tagamisel. Pidev surve, võidujooks ja hirm läbikukkumise ees on muutunud normiks, aga ühiskond ja töökultuur seda üldjuhul ei tunnista.
Mida siis teha? Kas me peamegi leppima selle olukorraga kui paratamatusega? Kas meie ainukeseks valikuks ongi edurattalt täielikult maha hüpates heidikuks muutumine või sellega kaasa tormates lõplik läbipõlemine?
Ma usun, et kolmas tee on olemas. Viis, kuidas jääda küll ambitsioonikaks ja sihikindlaks, kuid seda enda tingimustel ja tervist toetaval moel. Kuigi me ei pruugi suuta muuta ühiskonda, on meil alati võimalus teha teadlikke valikuid iseenda jaoks. Otsida viise, kuidas seada endale mõistlikke ootusi, hoida fookust, maandada stressi ja suurendada vaimset vastupidavust.
Need ei pruugi olla lihtsad või kiired lahendused, kuid pikemas perspektiivis on see ainus jätkusuutlik viis meie õlule asetatud ootustega toime tulemiseks. Üheks selliseks lahenduseks on Getting Things Done (GTD) metoodika, mis pakub raamistiku mõtestatud, fokusseeritud ja tasakaalustatud produktiivsuseks.
GTD on maailmas laialt tuntud produktiivsuse õpetus, mille arendas välja produktiivsusekspert David Allen. Selle tuumaks on lihtne, kuid võimas arusaam – meie pea pole loodud asjade meelde jätmiseks, vaid mõtlemiseks.
GTD kohaselt on tõelise produktiivsuse saavutamiseks oluline vabastada oma mõtted igapäevastest kohustustest, ideedest ja plaanidest, andes neile kindla koha väljaspool oma pead. See võimaldab sul keskenduda sellele, mis on parasjagu kõige olulisem.
GTD metoodika tugineb neljale võtmeprintsiibile, mis muudavad kaose selguseks:
Vaimne stress on mentaalne pinge – pideva mõtlemise, elu ja projektide enda peas kontrolli all hoidmise ning järgmiste sammude analüüsimise tagajärg.
Mentaalne pinge langeb, kui kõik tähelepanu nõudvad asjad usaldusväärse süsteemi järgi oma “peast välja” saame. See tekitab kohese selguse ja kontrolli tunde, sest ei pea enam pidevalt “muretsema”, et midagi olulist meelest läheb või tegemata jääb.
Samuti võimaldab GTD näha kõiki oma kohustusi ja projekte ühes tervikpildis. Nii on lihtsam teadlikult otsustada, millele keskenduda, mida edasi lükata ja mida delegeerida. See ennetab ülekoormatust ja aitab oma aega ning energiat optimaalselt kasutada.
Ning kolmandaks julgustab GTD igale suuremale ülesandele (projektile) konkreetse järgmise sammu määrama. Nii muutuvad isegi keerulised ja hirmutavad projektid käsitletavateks ning realistlikeks, vähendades stressi ning tekitades eduelamust (tunne, et liigud edasi).
Mäletad, 363 päeva on seda aastat ees. Meie valik on, kas veedame need läbipõlemise äärel midagi saavutada püüdes või hakkame teadlikult oma tegevusi ning seeläbi ka stressi juhtima. GTD selleks võimaluse annab.
Siin on mõned praktilised soovitused:
1) Loo endale usaldusväärne süsteem info talletamiseks. See võib olla füüsiline märkmik, tarkvara (Notion, Evernote vm) või mõlema kombinatsioon – oluline on, et see oleks Sinu jaoks loomulik ja lihtsasti kasutatav.
2) Võta aeg maha, et kõik oma mõtted ja kohustused sinna süsteemi “välja valada”. Käi läbi oma seisma jäänud emailid, tähelepanu nõudvad dokumendid, märkmed ja peas tiirlevad mõtted ning kanna kõik oma süsteemi (loo tähelepanu vajavate tegevuste nimekiri).
3) Võta 12 minutit iga päeva alguses või lõpus ja otsusta, missugused on järgmised konkreetsed sammud, mis aitaksid Sul selle projekti või suurema ülesandega edasi liikuda.
4) Tee need sammud ära mõtlemata sellele, kuidas kogu ülejäänud projekt tehtud saab.
Just järgmiste tegevuste planeerimine ja nende teadlik ärategemine on produktiivsuse võti – niimoodi pole Sul mõtetes ja “laual” enam üle jõu käivaid projekte, vaid konkreetsed väikesed sammud, mis on lihtsasti hallatavad ja tekitavad progressitunnet.
GTD on oskus, mille omandamine võtab aega ja harjumist. Alusta väikestest sammudest ja ehita oma süsteemi järk-järgult üles. Kuigi alguses võib see tunduda liiga lihtne ja iseenesest mõistetav, võid peagi märgata, kuidas Sinu produktiivsus kasvab ja stress väheneb.
PS. Kui soovid GTD kohta veelgi põhjalikumalt teada saada ning ka konkreetseid strateegiaid selle kasutamise kohta avastada, kaalu osalemist 09.01 kl 15-16 toimuval veebinaril “Getting Things Done (GTD) – Stressivaba Produktiivsuse Kunst”.
Allikas: juhtimiskiirendi.ee, Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa
