“Ma proovisin olla toetav ja mõistev juht, aga tulemus oli see, et meeskond istus mulle lihtsalt pähe. Siis keerasin vindi peale ja hakkasin nõudma – ja nüüd tundub, et pool tiimi otsib juba uut töökohta.”
Sellise lause lausujaks oli ühe Eesti tootmisettevõtte vahetuse vanem. Tema häälest kõlas korraga läbi nii väsimus kui ka segadus. Ja seda mitte põhjusel, et ta oleks halb juht. Vastupidi – ta on täpselt sellises olukorras, kuhu satub hinnanguliselt suur osa Eesti esma- ja kesktasandi juhte.
See on juhtimislõks nimega: „Ma pean valima poole."
Kas ma olen nõudlik tulemustele orienteeritud juht või pehme ja inimesi toetav juht? Kas ma olen boss või sõber? Aastakümneid on meile õpetatud, et peame leidma oma „stiili“ ja jääma sellele truuks.
Aga tõde on see: kui kasutad ühte kindlat juhtimisstiili kõikide inimeste ja olukordade puhul, siis sa juba eos ebaõnnestud.
Miks? Sest inimesed ei ole ühesugused ja olukorrad pole ühesugused.
Järgnevalt vaatame, kuidas kolm juhtimismaailma klassikut – Michigan/Ohio uuringud, Blake–Moutoni juhtimisvõrgustik ja Hersey–Blanchardi situatiivne juhtimine – aitavad luua praktilise, tänases Eestis toimiva juhtimiskaardi.
Kui neid põhimõtteid kasutada oskuslikult, näed selgelt, millal olla nõudlik, millal toetav ja miks vale juhtimisstiil suudab sekunditega tappa meeskonna energia.
Tänapäeva Eesti organisatsioonid ootavad juhilt korraga mitut rolli. Juht peab olema strateeg, suhtleja, mentor, kriisilahendaja ja vahel isegi psühholoog. Ja stressiolukorras lülitub enamik juhte tagasi oma „vaikimisi seadetele“.
Mõni on loomult empaatiline – väldib konflikte, ei taha kellelegi haiget teha. Teine on loomult nõudlik – muutub pinges liigselt kontrollivaks ja teravaks.
Mõlemad tahavad head, aga mõlemad põruvad, kui juhivad endast, mitte olukorrast lähtuvalt.
Seepärast on vaja kolme teooriat korraga.
Need klassikalised uuringud tõid välja, et efektiivsel juhtimisel on kaks täiesti sõltumatut mõõdet:
Oluline järeldus oli see, et need ei välista teineteist. Hea juht ei vali kumbagi äärmust – ta arendab mõlemat.
See mudel asetab need kaks telge ristile ja näitab, millisest arhetüübist sinu vaikimisi juhtimisstiil koosneb. Nende kuulsate koordinaatide (1,1; 1,9; 9,1; 5,5; 9,9) järgi saab ausalt hinnata, kus sina pingeolukorras maandud – ja kas see toetab või takistab sinu meeskonda.
Ükski juht pole kogu aeg „9,9“ – ja ei peagi olema. Tähtis on teadlikkus oma kalduvustest.
See mudel lisab kõige kriitilisema osa: juhi stiil peab sõltuma töötaja küpsusastmest konkreetse ülesande suhtes.
Töötajad võivad olla:
Kui juhid kasutavad S1 töötaja puhul S4 stiili või vastupidi, on tagajärg alati sama: virin, stress, passiivsus, läbipõlemine või lahkumine.
Just see kolmas samm muudab juhist „stiilikandja“ tõeliseks liidriks.
| Olukord | Töötaja seisund | Soovituslik stiil | Mida öelda |
| Uus töötaja või uus ülesanne | Entusiastlik, kuid oskusteta | Suunav (S1) | “Teeme nii: 1…, 2…, 3… Kohtume kell 14 ja vaatame üle.” |
| Vead, motivatsioon maas | Oskused kasvavad, tahe langeb | Coachiv (S2) | “See ongi keeruline koht. Läbime plaani koos veel kord.” |
| Kogenud töötaja kõhkleb | Oskab hästi, kuid pole kindel | Toetav (S3) | “Sa oskad seda. Mis sind täna takistab?” |
| Tippspetsialist | Oskab ja tahab | Delegeeriv (S4) | “See ülesanne on sinu käes. Anna märku, kui midagi vajad.” |
Liiga suunav juhtimine kogenud spetsialisti puhul mõjub solvavalt ja tekitab tunde, et teda ei usaldata.
Liiga vaba stiil algaja puhul loob ebakindluse ja kiirendab läbipõlemist.
Stiili muutmine ei ole ebastabiilsus. See on professionaalne oskus, kui juhid seda läbipaistvalt selgitad:
„Kui õpid midagi uut, olen rohkem juures. Kui oled meister, astun eest ära.“
Nii tekib usaldus, turvatunne ja selged ootused.
Tänapäevane juhtimine ei ole ühe stiili püüdmine. See on paindlik, olukorrast lähtuv tegutsemine. Kui juht valib õigel hetkel õige lähenemise, võidab nii töötaja kui ka organisatsioon.
Lühidalt:
Kui töötaja võidab, võidab ka juht. Ja kui juht võidab, võidab kogu meeskond.
Artikkel põhineb juhtimispsühholoogia klassikalistel teooriatel ja Eesti juhtimiskoolituste praktikatel.
