Vaikne lahkumine on tööelus uus suundumus, mis ei tähenda töölt lahkumist, vaid töötaja suhtumise muutust töösse. Töötajad, kes soovivad vältida ületöötamist ja leida paremat tasakaalu töö ja eraelu vahel, hakkavad piirduma ainult oma tööülesannete täitmisega, väldivad lisakohustuste võtmist ja ei püüa enam ületunnitööd teha. See suundumus sai hoogu juurde eriti pärast COVID-19 pandeemia algust, mis pani paljud inimesed oma tööelu ümber hindama.
Vaikne lahkumine näitab, et inimesed soovivad oma tööd teha nii, et see ei segaks nende isiklikku elu. See on viis, kuidas töötajad püüavad vältida läbipõlemist ja hoida oma vaimset tervist, tehes just nii palju, kui töökohustused nõuavad, kuid mitte rohkem. Selle põhjuseks võib olla rahulolematus töökohal, näiteks tunne, et vaeva ei hinnata piisavalt, edutamisvõimaluste puudumine või lihtsalt soov vähem töötada.
COVID-19 pandeemia ajal hakkasid paljud inimesed rohkem tähelepanu pöörama töö ja eraelu tasakaalule. Sotsiaalmeedia, eriti TikTok, aitas levitada vaikse lahkumise ideed, julgustades inimesi oma heaolu esikohale seadma.
Tööandjad saavad vaikse lahkumise vastu võidelda, parandades töötajate kogemust, tagades mõistliku töökoormuse ja austades töö- ja eraelu piire. Oluline on pakkuda töötajatele regulaarset tagasisidet, toetada nende stressijuhtimist ja arutada läbi karjäärivõimalused, et töötajad tunneksid end väärtustatuna.
Huvitaval kombel on vaiksele lahkumisele vastandlik nähtus vaikne vallandamine, kus tööandjad teevad töötajate olukorra raskeks, lootuses, et nad otsustavad ise lahkuda. See võib tähendada palgatõusu mitteandmist, töökoormuse suurendamist või töötajate eemaldamist olulistest aruteludest.
Kokkuvõttes on vaikne lahkumine märk sellest, et inimesed otsivad tööelus rohkem tasakaalu ja heaolu. Tööandjate jaoks on oluline mõista ja lahendada vaikse lahkumise põhjuseid, et luua positiivne ja toetav töökeskkond.
Autor: Kandideeri.ee