Tööturul on üha rohkem pikema tööstaažiga inimesi
Uudis • Postitatud 17. jaanuar 2025, 8.00
Uue aasta alguses küsitakse majandus- ja tööturu ekspertidelt üha sagedamini, kas praegused keerulised olud võivad peagi paraneda või on tööturgu ees ootamas veelgi raskemad ajad. Statistikaameti värske tööjõuturu kiirstatistika annab senise aasta lõikes olulise ülevaate: kuigi töösuhete ja töötajate arv 2024. aastal pisut vähenes, oli langus väiksem kui varasematel aastatel. Veelgi enam, andmed näitavad, et tööturul tegutsevad üha kauem just keskealised ja vanemad inimesed, samas kui nooremate osakaal on viimaste aastatega kahanenud.
Allikas: Statistikaamet
Statistikaameti andmeteaduri Kadri Rootalu sõnul on 2023. aastal alanud töösuhete arvu langustrend märgatavalt pidurdunud. Võrreldes 2023. ja 2024. aasta viimase päeva seisuga oli töötamise registris kehtivaid töösuhteid 2024. aasta lõpus 738 000 – vaid 1300 võrra vähem kui aasta varem. Kui aastatel 2022–2023 vähenes töösuhete arv enam kui 15 000 võrra, siis praegune langus on olnud üle kümne korra väiksem.
Rootalu toob esile, et hoolimata languse aeglustumisest on viie aasta võrdluses 2024. aasta töösuhete arv parem vaid 2020. aasta tulemustest. Kuna ühel inimesel võib olla mitu töökohta, on oluline vaadata ka unikaalsete töötajate arvu. 2024. aasta lõpus oli töötavaid inimesi 634 000 – see tähendab 2300 töötajat vähem kui aasta varem. Samas on töösuhete koguarv vähenenud töötajate arvust veidi rohkem, mis viitab, et lisandunud on inimesi, kel on mitu töökohta.
Statistikaameti andmete järgi moodustavad enamikku töötajatest endiselt keskealised ja vanemad inimesed. Suurim langus on toimunud 30–39-aastaste seas, vähenedes viimase aasta jooksul ligikaudu 3%. Kui 2019. aasta lõpus oli alla 40-aastaseid tööturul 266 000, siis 2024. aasta lõpus vaid 245 000. Samal ajal on 40-aastaste ja vanemate töötajate arv viie aastaga kasvanud enam kui 17 000 võrra. Seda trendi mõjutavad nii rahvastikustruktuur kui ka asjaolu, et vanemas eas soovitakse üha kauem tööturul püsida.
Maakondlik võrdlus paljastab nii positiivseid kui ka negatiivseid arenguid. 2024. aasta lõpus oli töötajaid rohkem kui aasta varem Tartu maakonnas (+500 ehk +0,6%), Võru maakonnas (+0,9%), Põlva maakonnas (+1,2%) ja pisut ka Harjumaal (+0,1%). Samas kahanes töötajate arv kõige enam Ida-Virumaal (–3,4%).
Majandussektorite lõikes kasvas 2024. aastal kõige rohkem töötajate arv majutuses ja toitlustuses (6,9% ehk 2000 inimest). Lisaks tõusis töötajate arv finants- ja kindlustussektoris ning hariduses, eriti kõrghariduse tegevusaladel. Mõningast kasvu näitas ka ehitus, mis oli 2023. aastal pidanud läbi tegema märgatava languse.
Kõige suurem töökohtade kadu tabas kaubandust (–2,3%), töötlevat tööstust (–1,8%) ning veondust ja laondust (–1,7%). Samuti langes töötajate arv info ja side tegevusalal, millest tugevaima hoobi sai kirjastamine (–15%) ja meediateenuste valdkond (–9%).
Aastaga vähenes enim müügitöötajate ja mootorsõidukijuhtide arv (kumbki –2%). Ehkki hariduses üldiselt töötajate arv tõusis, jäi pedagoogika tippspetsialistide hulk siiski väiksemaks – peamiselt lasteaiaõpetajate vähenemise tõttu (–9%). Selle kõrval kasvas õpetajaabide arv 12% võrra, mis viitab muutustele haridusvaldkonna struktuuris.
Lisandus aga tervishoiu tippspetsialiste (+650 ehk +3%) ja isikuhooldustöötajaid (+1020 ehk +5,9%). Tõusutrendis olid ka IKT-tippspetsialistid (+1,4%) ning elektri- ja elektroonikavaldkonna töötajad (+1,9%). Väikese plussi tegid isikuteenindajad (nt kokad, ettekandjad, iluteenindajad), kelle arv oli 0,7% suurem kui aasta varem.
Statistikaameti lühianalüüs osutab, et kuigi üldine töösuhete ja töötajate arv on mõnevõrra kahanenud, on paljud inimesed valmis tööturul püsima nii kaua, kuni tervis lubab ja huvi jätkub. Üha rohkem on nende seas vanemaealisi, kelle kogemus ning oskused aitavad ettevõtetel toime tulla keerulistel aegadel.
Nooremate arv kahaneb, ent siit ilmneb võimalus tööandjatele pakkuda paindlikke tingimusi, koolitusi ja arenguvõimalusi, et meelitada noori tööturule või hoida neid seal kauem. Tulevikku silmas pidades saavad paindlikkus, ümberõpe (reskilling) ja oskuste täiendamine (upskilling) aina tähtsamaks nii tööandjate kui ka töötajate jaoks.
Artikkel on valminud Kandideeri.ee blogi jaoks ning põhineb Statistikaameti 2024. aasta lõpu kiirstatistikal.
Allikas: Statistikaamet – Tööturul on üha rohkem pikema tööstaažiga inimesi