Skip to main content
Blogi > Tööleping

Töölepingu käsiraamat: 1. osa: Töölepingu seadus – olulised punktid ja nõuanded

Esimene osa: Töölepingu seadus – olulised punktid ja nõuanded

Käesolev artikkel on esimene osa seeriast „Töölepingu käsiraamat“, kus toome esile töölepingu seaduse kõige olulisemad punktid ning anname praktilisi soovitusi nii tööotsijatele kui tööandjatele. Alljärgnevalt tutvustame põhialuseid, mis aitavad mõlemal poolel tagada õiguspärase ja läbipaistva töösuhte.

  • Redaktsiooni jõustumise kuupäev: 15.06.2024
  • Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2025

Mis on tööleping ja miks see on oluline?

Töölepingu mõiste (Seaduse § 1)
Tööleping on kokkulepe, mille alusel füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tööandja juhendamisele ning saades selle eest vastutasuks tasu. Sellise lepingu sõlmimine loob kindla raamistiku, milles on määratletud mõlema poole õigused ja kohustused.

Miks see on oluline?

  • Tööõiguste kaitse: Selged reeglid aitavad töötajal oma õigusi kaitsta ning annavad tööandjale selge aluse töötingimuste kehtestamiseks.
  • Usaldusväärsus ja läbipaistvus: Kirjalik tööleping ennetab hilisemaid arusaamatusi ja tagab, et kõik kokkulepped on dokumenteeritud ning mõistetavad.

Kirjalik vorm ja töötingimuste teavitamine

Kirjaliku lepingu tähtsus (Seaduse §§ 4 ja 5)
Tööleping peab olema sõlmitud kirjalikult. See tähendab, et tööandja peab esitama töötajale selged ja arusaadavad andmed, sealhulgas:

  • Tööandja ja töötaja andmed (nimi, isiku- või registrikood, elukoht)
  • Tööle asumise kuupäev ja tööülesannete kirjeldus
  • Töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise tingimused
  • Tööaeg, töö tegemise koht ning muud olulised tingimused (näiteks puhkus, katseaeg, ületunnitöö korralduse korrad)

Praktilised nõuanded:

  • Tööotsijatele:
    Veenduge enne tööle asumist, et olete saanud kirjaliku lepingu, milles on täpselt välja toodud kõik teie jaoks olulised andmed. Kui mõni punkt tundub ebaselge või puudulik, küsige täpsustusi või pöörduge tööõiguse spetsialisti poole.

  • Tööandjatele:
    Tagage, et töölepingusse lisatud andmed oleksid täpsed, ajakohased ja arusaadavalt sõnastatud. Soovitame kogu vajalikku teavet esitada kas tööle asumise eel või kahe nädala jooksul pärast töötaja nõude esitamist.


Võrdne kohtlemine ja diskrimineerimise vältimine

Võrdse kohtlemise põhimõte (Seaduse § 3)
Tööandja peab tagama, et töötajaid koheldakse võrdselt ning diskrimineerimist ei esine. Kõigil tööotsijatel ja töötajatel on õigus saada võrdselt teavet ja võimalusi, sõltumata isiklikest omadustest.

Praktilised nõuanded:

  • Tööotsijatele:
    Kui tunnete, et teid koheldakse ebavõrdselt või diskrimineeritakse, dokumenteerige juhtum ning pöörduge vajadusel vastavate asutuste poole oma õiguste kaitsmiseks.

  • Tööandjatele:
    Vältige tööle kandideerimise käigus küsimusi, mis on ebavajalikult seotud tööga ja liigse süvenemisega tööotsijate eraellu. Keskenduge kvalifikatsioonile ja kogemustele, et tagada õiglane ja läbipaistev valikuprotsess.


Tähtajalised töölepingud, katseaeg ja lepingumuutused

Tähtajalised lepingud (Seaduse §§ 9 ja 10)
Tähtajalisi töölepinguid võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui töö ajutisus seda õigustab. Samuti kehtivad piirangud järjestikastele tähtajalistele lepingutele, et vältida ebastabiilse töösuhte teket.

Katseaeg (Seaduse § 101)
Katseaeg, tavaliselt neli kuud, on periood, mille jooksul hinnatakse töötaja sobivust tööülesannete täitmiseks. Katseaega võib muuta poolte kokkuleppel, kuid see peab vastama seaduses sätestatud piirangutele.

Lepingueelsed läbirääkimised ja muudatused (Seaduse §§ 11 ja 12)
Lepingu sõlmimist ja muudatusi saab teha ainult poolte kokkuleppel. On oluline, et tööandja ei esitaks tööle kandideerimise käigus andmepäringuid, millel puudub otsene seos tööga.

Praktilised nõuanded:

  • Tööotsijatele:
    Tutvuge hoolikalt oma töölepingu tingimustega, eriti tähtajaliste lepingute puhul. Olge kursis katseaega puudutavate tingimustega ja mõistke, kuidas võimalikud lepingumuutused võivad teie töötingimusi mõjutada.

  • Tööandjatele:
    Veenduge, et kõik tehtud kokkulepped oleksid kirjalikult fikseeritud ning et muudatused edastataks töötajale viivitamatult. See aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja tagada mõlema poole õigused.


Töölepingu tühistamise erisused ja tagajärjed

Tühistamise tingimused (Seaduse §§ 13 ja 14)
Seadus sätestab, et töölepingut ei saa tühistada eksimuse või pettuse tõttu, kui see on hiljem kaotanud oma tähenduse. Kui tööandja tühistab lepingu õigustatud alusel, tuleb seda teha kahe nädala jooksul alates rikkumise avastamisest. Samuti on selgelt määratletud, millised tagajärjed kaasnevad lepingu tühisuse korral, näiteks töö- ja isikukaitsevahendite tagastamise kohustus.

Praktilised nõuanded:

  • Tööotsijatele:
    Tutvuge lepingu tühistamise tingimustega ning jälgige, et tööandja järgiks seaduses sätestatud tähtaegu. Ebaõiglase tühistamise korral on oluline tegutseda kiiresti oma õiguste kaitsmiseks.

  • Tööandjatele:
    Järgige rangelt seaduses sätestatud tühistamise tingimusi ja dokumenteerige kõik asjaolud, mis võivad mõjutada töölepingu kehtivust. Korrapärane ja selge dokumentatsioon aitab vältida hilisemaid vaidlusi.


Kokkuvõte

Töölepingu seadus moodustab tööõiguse aluse, pakkudes kindlat raamistikku, mille abil saab alustada ja jätkata edukat koostööd tööandja ja töötaja vahel. Kirjalik tööleping tagab mõlema poole õigused ning soodustab ausat ja läbipaistvat suhtlust.

Tööotsijatele: Ärge alahinnake lepingu hoolikat lugemist ning küsige selgitusi, kui midagi tundub ebaselge.
Tööandjatele: Investeerige aega ja ressursse korrektselt sõnastatud töölepingute koostamisse ning tagage kogu vajaliku teabe esitamine õigeaegselt ja arusaadavalt.

Järgides töölepingu seadust ja rakendades eespool toodud nõuandeid, loote kindla aluse vastastikusele usaldusele ja edukale koostööle. Kui teil on küsimusi või vajate täiendavat abi töölepingu tingimuste mõistmisel, soovitame pöörduda tööõiguse spetsialisti poole.