Kus lähevad isiklike suhete piirid meeskonnas?

Kas meeskond peaks olema sõpruskond või pigem siiski vaid tööalastes suhetes, ja miks? Seda küsib kindlasti iga juht iseendalt mingil hetkel. Räägitakse küll, et ettevõte on suur ja sõbralik pere, aga tegelikult on töö juures ikkagi vaid kolleegid ning pere on kodus… või kuidas? Kas on mõistlik kolleegidega „liiga“ lähedaseks saada? Kuidas see meeskonnatööd mõjutab?

Need on keerulised küsimused, millele ühest vastust pole. Töökoha suhted ei ole must-valged – mõnes olukorras on suurem lähedus kasulik, teisel juhul aga mitte. Lõpuks sõltub kõik konkreetsest meeskonnast, inimestest ja olukorrast.

Isiklikud suhted tööl – kas hea või halb?

Uuringud näitavad üsna selgelt, et head suhted ja tugev side kolleegide vahel mõjuvad hästi nii töötajate heaolule kui ka produktiivsusele. Näiteks leiti ühes USA-s läbi viidud uuringus, et töötajad, kellel on tööl lähedane sõber, on 7 korda tõenäolisemalt oma tööle pühendunud.

Teisalt tõi hiljutine uuring Suurbritannias välja, et üle kolmandiku töötajatest peab liiga lähedasi sõprussuhteid tööl pigem kahjulikuks. Tööl tekkinud sõprussuhted võivad viia isiklike konfliktideni, mis hakkavad mõjutama töösooritust ja meeskonnavaimu.

Seega on väljakutseks leida õige tasakaal – piisavalt lähedased suhted, aga mitte liiga isiklikud. Üks viis sellest mõelda on nii: juht ei saa kunagi oma töötajatega sõbraks saada (sest sõbrana on sul sotsiaalsed kohustused), aga pole ühtegi piiri olla töötajatega sõbralik. Kuidas see tundub?

Juht kui suhete looja ja hoidja

Juhi roll on suhete vormi ja läheduse loomisel kriitilise tähtsusega. Just juht mõjutab oma käitumisega väga suurel määral seda, milliseks kujunevad suhted kogu meeskonnas.

Hea juht oskab luua positiivse, sõbraliku ja toetava õhkkonna, kus inimesed tunnevad end väärtuslikuna. Ta julgustab avatud suhtlust, aitab lahendada konflikte ning hoiab meeskonna fookuse tööl ja tulemustel.

Samas peab juht säilitama professionaalse distantsi. Ta ei saa olla kõigi parim sõber, sest see võib mõjutada objektiivsust ja otsustusvõimet. Juht peab olema sõbralik, kuid õiglane ja järjekindel.

Minu kogemused juhtimisest

Oma koolituste ja nõustamiste käigus olen näinud väga erinevaid meeskondi. On olnud neid, kus inimesed tunnevad end kui ühest perest – suheldakse avatult ka väljaspool tööd ning ollakse üksteisele toeks. Need on sageli väga motiveeritud ja rõõmsad meeskonnad.

Teisalt olen näinud ka meeskondi, kus suhted on jahedad ning igaüks keskendub vaid oma rollile. Töö saab tehtud, kuid puudub sünergia ja sisemine motivatsioon.

On olnud ka olukordi, kus liiga lähedased suhted on viinud ebavõrdsuseni – erandid, eelistused ja info ebaühtlane jagamine. See tekitab pingeid ja kahjustab usaldust.

Kuidas siis ikkagi tegutseda?

Praktika näitab, et parem on olla pigem sõbralik ja inimlik kui liigselt ametlik. Inimesed veedavad suure osa oma ajast tööl ning see keskkond peaks olema toetav ja inspireeriv.

• Alusta iseendast.
  Ole eeskujuks – avatud, toetav ja professionaalne.
• Loo selged ootused.
  Anna meeskonnale arusaam, milline käitumine on sobiv ja milline mitte.
• Korralda ühistegevusi.
  Vabatahtlikud üritused aitavad luua sidet ilma sunduseta.
• Julgusta avatud suhtlust.
  Kuula, küsi ja näita üles empaatiat.
• Hoia tööalane võrdsus.
  Sõprussuhted ei tohi mõjutada otsuseid ega võimalusi.

Lõppkokkuvõttes peab iga juht leidma oma meeskonnale sobiva tasakaalu. Head suhted on meeskonna edukuse ja heaolu oluline alus – ole sõbralik ja avatud, kuid jää professionaalseks.

Küsimused juhile mõtisklemiseks

1. Milline on minu meeskonna suhtlusstiil ja kuidas see tööle mõjub?
2. Kuidas mõjutab minu enda käitumine meeskonna dünaamikat?
3. Milliseid viise saan kasutada sideme loomiseks ilma liialt isiklikuks minemata?

Allikas: Motivaator.ee (autor Kaido Pajumaa)