Kas oled mõelnud, miks mõnedel juhtidel tundub olevat lihtsam hoida oma meeskonda motiveerituna, samal ajal kui teistel on pidevalt raskusi töötajate rahulolematuse ja liiga kõrgete palgaootustega? Põhjus võib peituda juhtimisstiilis.
Uuringud näitavad, et juhi juhtimisstiil mõjutab otseselt seda, kui õiglasena tajuvad töötajad tasustamist ja kui motiveeritud nad on (Sirota & Klein, 2013). Näiteks leiti ühes uuringus, et kaasava juhtimisstiili korral oli tööga rahulolu 30% kõrgem kui autoritaarse stiili puhul (Fiaz et al., 2017). Mis täpsemalt seda erinevust põhjustab?
Autoritaarne juhtimisstiil tähendab, et juht kontrollib kõiki otsuseid, annab detailsed juhised ja ootab kuuletumist. Suhtlus on ülevalt alla ja töötajate tagasisidet ei otsita ega väärtustata. See loob tunde, et töötajaid ei usaldata ega austata.
Kaasav juhtimisstiil seevastu kaasab inimesi otsustusprotsessi, julgustab arvamusi avaldama ja delegeerib vastutust. Suhtlus on kahesuunaline ja töötajad tunnevad, et nad saavad oma tööd ise juhtida. See tekitab omanikutunnet ja pühendumust.
Kumb lähenemine loob parema pinnase mitterahaliseks motivatsiooniks? Ilmselgelt kaasav juhtimisstiil. Kui inimene tunneb, et tema panus on oluline ja teda väärtustatakse, on ta valmis rohkem panustama ka ilma lisatasuta.
Aga kuidas aitab mitterahaline motivatsioon hoida palgaootused mõistlikul tasemel? See tuleneb inimeste põhivajadustest. Uuringud näitavad, et lisaks rahalisele kompensatsioonile vajavad inimesed motiveeritud olemiseks (vähemalt) ka autonoomiat, kompetentsuse tunnet ja seotust (Deci & Ryan, 2012).
Kui need vajadused on rahuldatud, ei ole raha enam AINUKE motivaator. Mida rohkem tajub inimene mitterahalise motivatsiooni olemasolu palga kõrval, seda enam tunneb ta tööd olevat millenagi, mida ta naudib ja milles ta on hea. Isegi kui palk ei ole tipptasemel. Ta tunneb, et tema töö on mõttekas ja teda hinnatakse.
Ja see töötab ka vastupidi – kui mitterahalised vajadused on täitmata, muutub raha ainsaks kompensatsiooniks (mis paneb juhid tupikusse, sest nad ei suuda töötajate ootuseid täita). Inimene hakkab nõudma järjest kõrgemat palka, et korvata puudujääke muudes valdkondades. Nii tekivadki ülepaisutatud palgaootused.
Kuidas saavad juhid luua keskkonna, kus mitterahaline motivatsioon hoiab palgaootused kontrolli all? Siin on 5 praktilist soovitust:
1) Kaasa töötajaid otsustusprotsessi. Küsi nende arvamust, julgusta ettepanekuid tegema, anna neile võimalus oma tööd ise kujundada. See loob omanikutunde ja pühendumuse.
2) Paku arenguvõimalusi. Inimesed tahavad tunda, et nad arenevad ja saavad oma potentsiaali realiseerida. Paku koolitusi, mentorvõimalusi, väljakutseid. See rahuldab nende kompetentsusvajadust.
3) Tunnusta ja anna sisukat tagasisidet. Märka head tööd ja kiida selle eest. Anna regulaarselt tagasisidet nii tugevuste kui arenguvõimaluste kohta. See näitab, et sa väärtustad nende panust. Kujundage tagasiside- ja tunnustamise kultuuri kogu organisatsioonis:
4) Loo ühtsustunnet. Korralda meeskonnaüritusi, julgusta koostööd, loo ühine visioon. Kui inimesed tunnevad end osana millestki suuremast, on nad valmis rohkem panustama.
5) Ole ise eeskujuks. Käitu nii, nagu sa tahad, et sinu töötajad käituksid. Ole avatud, aus, lugupidav. Näita üles entusiasmi ja pühendumust. Sinu hoiakud ja käitumine kujundavad kogu meeskonna motivatsiooni.
Neid samme järjepidevalt rakendades saad juhina luua kultuuri, kus mitterahalisel motivatsioonil on sama suur kaal kui rahal. See ei tähenda, et palgaootused kaovad – inimesed tahavad endiselt õiglast tasu. Aga see tasakaalustab neid ootusi ja seob nad ettevõtte üldiste väärtustega. Nii muutub palk üheks motivaatoriks paljude seas, mitte peamiseks rahulolu allikaks.
Kokkuvõttes ei ole juhi ülesanne mitte lihtsalt palganumbreid tõsta, vaid luua keskkond, kus inimesed tahavad oma parima panuse anda. See nõuab süstemaatilist tööd rahaliste ja mitterahaliste motivaatorite tasakaalustamiseks. Aga tulemus – pühendunud ja rahulolevad töötajad – on seda väärt.
Lõpuks taandubki kõik tasakaalule rahalise ja mitterahalise motivatsiooni vahel. Kui mõlemad on optimeeritud, on töötajad rahulolevad ja pühendunud. Kui üks jääb vajaka, tekivad probleemid.
Sellest tulenevalt pea meeles:
Allikas: juhtimiskiirendi.ee, Motivaatori asutaja, juht ja koolitaja Kaido Pajumaa