Juht ei ole tööriistakuuri operaator

Iga kord, kui keegi räägib juhtimise tööriistadest, juhi tööriistakastist või sellest, kuidas juhtida ei saa, sest tal pole ... õige, tööriistasid - kangastub mulle silme ette see, kuidas maa kaevamiseks tuleb valida õige tööriist. 

🤔 Näiteks kas siis hark või labidas või minu poolest kasvõi kõblas. Ja siis mõtlen, et kas juhi töö, inimeste juhtimine on tõepoolest maa kaevamine, vaja on vaid õiget tööriista...

Ladina keeles Verba Valent ehk sõnal on jõud. Võib-olla oleks aeg proovida juhte mitte näha kui tööriistakuuri operaatorit 👩‍🔧 ning loobuda sellest tööriista jutust.

Juht on ennekõike inimene ja juhib läbi harjumuste, põhimõtete, käitumiste. Ehk siis peaks ehk rääkima ja õpetama ja treenima:

✅ Võtmeharjumusi - neid, mis konkreetses olukorras aitavad juhil ja inimestel paremini tulemuseni jõuda (nt 1:1 vestlused, fookuse hoidmine, töökoormuse jälgimine vms)

✅ Teadvustama põhimõtteid - neid, mis aitavad juhtida, sihi poole liikuda - puudutavad teemasid nt õiglus, vastutus jne 

✅ Käitumised - kuidas need põhimõtted käitumises väljenduvad, ehk mida juht teeb ja mida teised näevad - käitumist on võimalik näha ja mõõta

Väga tõenäoliselt on võimalik ka kuidagi teisiti kirjeldada juhi tööd. Ent igaljuhul - äkki peaks sellest tööriista jutust loobuma. Kuidagi nagu tundub, et inimeste juhtimine siiski pole maa kaevamine...

Mida ma sinult ootan❓

Mõnedel kunagise Hansapanga juhtidel oli, mõnel on vast siiani, komme uue inimese tööle võtmise korral kirjutada u poole leheküljeline arusaadavas inimkeeles jutt teemal: mida ma sinult ootan❓

Mitte liiga palju juttu avatusest, säravatest silmadest, positiivsest hoiakust ja muust taolisest, vaid konkreetselt: miks ma su tööle võtsin ja mida ma sinult ootan, et sa ära teeksid. 

💡Ühe päris esindusliku uuringu tulemused ütlevad, et ebamäärased ootused ja eesmärgid on suuruselt teine sihitu rapsimise põhjus, esimene on juhi "kuule, tee see asi ka veel ära" tüüpi toimetamine. 

Võib-olla olekski parem kui avatuse, positiivsuse, lahendustele keskendumise ja muude hoiakuid kirjeldavate juttude asemel räägiksid juhid rohkem:

✅ Miks ma su tööle võtsin?
✅ Mida ma sinult ootan, et sa ära teeksid? 

Hoiakutest on hea ja mugav rääkida, ent kuulaja jaoks jääb see enamasti ebamääraseks hõllanduseks. Konkreetsetest ootustest on keerulisem rääkida ja kirjutada, ent kuulajal lihtsam ette kujutada ja tegutsema asuda.

Töögrupp on sageli tulemuslikum kui meeskond

Meeskonnatööst on saanud juhtimise Püha Graal ehk nähtus, mida igatsetakse, otsitakse, proovitakse kasvõi jõuga kehtestada 🤔

👉 Ent juba üle 30 aasta tagasi sedastasid Katzenbach ja Smith ühe tuntuima meeskonnatöö teooria raamatus The Wisdom of Teams:

‼️ ENAMIK organisatsioonide üksusi on TÖÖGRUPID ning nende meeskondadeks surumine kahandab, mitte ei suurenda tulemuslikkust ‼️

Nendest saavad nn pseudomeeskonnad, kus räägitakse palju meeskonnatööst, ent kus tegelikult inimesed on hädas ebaselgete eesmärkide, hägusa vastutuse ja uduse juhtide jutuga meeskonnavaimust ja muudest hõljuvatest fluidumitest. 

Töögrupp on parim viis töötamiseks, kui:

✅ Keskendutakse isiklikule vastutusele ja eesmärkidele
✅ Kui tasu makstakse personaalse tulemuse eest
✅ Kui eesmärgid on pigem organisatsiooni poolt pandud
✅ Kui inimesed jagavad parimaid praktikaid (mis pole kaugeltki veel meeskonnatöö)
✅ Kui töö tulemus pole üksteisest sõltuv ja sünergiat eeldav

Pole vaja suruda inimesi meeskonnatööle, kui tasu makstakse personaalse tulemuse pealt. Pole vaja pateeetiliselt ülistada meeskonnatööd, kui inimesed võiksid lihtsalt normaalselt üksteisega läbi saada ja parimaid praktikaid jagada. Pole vaja kõmiseval häälel rääkida "ühisest tugevast löögirusikast", kui eesmärgi paneb juhtkond ja tulemus koguneb lihtsalt töötajate panuste summana. Ja nii edasi. 

❗Ühe uuringu järgi on töötajate suuruselt teine hea töö takistaja ebaselged ja hägusad eesmärgid ning ootused. Kui töö päriselt meeskonnatööd ei eelda, siis pole ehk vaja abstraktsevõitu meeskonnatöö juttudega tööd ja tähendust veel hägusamaks ajada.

Raimo Ülavere Coaching podcast

Raimo Ülavere Coaching podcastis viimastes osaldes juttu usaldusest, idee müümisest, endaga üksi olemisest ja sellest, miks tähtsal hetkel juhe kokku võib joosta. Kuula Spotify's  siit  või ka Apple Podcasts 

Aju toit: raamat ajust, stressist ja molutamisest

Ettevaatlikult tuletan meelde, et kirjutasin raamatu "Ajust, stressist, perfketsionismist molutamise ja õnneni". Tuli igavesti tore tükk, nagu on kosta lugejatelt. Saad osta seda e-raamatuna siit

Aitäh. Et oled olemas ja kohal.

Suve hõngu on õhus, naudime! 

Elu on ilus