Intelligentsus vs Emotsionaalne Intelligentsus: Võrdlus
Intelligentsus vs. Emotsionaalne Intelligentsus: Teaduspõhine võrdlus ja iseloomustus.
Intelligentsus (IQ)
Intelligentsus viitab inimese kognitiivsele võimekusele, nagu loogiline mõtlemine, probleemide lahendamine, õppimisvõime ja üldine teadmiste omandamine. IQ (intelligence quotient) on traditsiooniliselt mõõdetud standardiseeritud testidega, mis keskenduvad peamiselt järgmistele valdkondadele:
- Loogiline mõtlemine – võime tuletada uusi teadmisi ja mõista keerulisi seoseid.
- Ruumi- ja visuaalne tajumine – võime manipuleerida visuaalsete ja ruumiliste andmetega.
- Keeleline oskus – sõnavara, grammatika ja verbaalne arutlusvõime.
- Matemaatiline võimekus – arvutusvõime ja kvantitatiivsete probleemide lahendamine.
Teadusuuringud:
- Spearman's g-teooria (1927): Intelligentsus põhineb üldisel faktoril „g“, mis kajastab inimese üldist vaimset võimekust.
- Cattell ja Horn (1966): Intelligentsus jaguneb vedelaks (fluid) intelligentsuseks (uute probleemide lahendamine) ja kristalliseerunud (crystallized) intelligentsuseks (õpitud teadmiste ja oskuste rakendamine).
IQ on tihedalt seotud akadeemilise edukuse, tööalase soorituse ja probleemide lahendamise võimega.
Emotsionaalne intelligentsus (EQ)
Emotsionaalne intelligentsus on inimese võime tajuda, mõista ja reguleerida oma ning teiste emotsioone. Daniel Golemani (1995) järgi koosneb EQ neljast põhikomponendist:
- Eneseteadlikkus – võime mõista ja jälgida oma emotsioone ning nende mõju enda käitumisele.
- Eneseregulatsioon – võime kontrollida impulsse ja emotsionaalseid reaktsioone.
- Sotsiaalne teadlikkus – võime mõista teiste inimeste emotsioone ja empaatiat.
- Suhte juhtimine – võime tõhusalt suhelda, luua suhteid ja lahendada konflikte.
Teadusuuringud:
- Salovey ja Mayer (1990): Esitasid esimese teadusliku EQ-mudeli, mis määratles emotsionaalse intelligentsuse kui võime töödelda emotsioonidega seotud informatsiooni ja kasutada seda mõtlemise juhtimiseks.
- Goleman (1995): Populariseeris EQ kontseptsiooni, rõhutades selle tähtsust isiklikus ja professionaalses elus.
EQ on tihedalt seotud inimestevaheliste suhete kvaliteedi, juhtimisoskuste ja töörahuloluga.
Peamised erinevused
| Aspekt | Intelligentsus (IQ) | Emotsionaalne intelligentsus (EQ) |
|---|---|---|
| Definitsioon | Kognitiivsed võimed, nagu loogiline mõtlemine ja probleemide lahendamine. | Võime mõista, reguleerida ja kasutada emotsioone. |
| Mõõtmine | Standardiseeritud testid (nt IQ-testid). | Enesehindamise küsimustikud ja situatsioonilised hindamised. |
| Peamine fookus | Probleemide lahendamine, teadmiste omandamine. | Suhtlemine, emotsioonide juhtimine. |
| Tähtsus tööelus | Akadeemilised ja tehnilised saavutused. | Juhtimisoskused, meeskonnatöö, konfliktide lahendamine. |
| Õpitavus | Suhteliselt fikseeritud, kuid teatud valdkondi saab arendada (nt mälu). | Õpitav ja arendatav kogu elu jooksul. |
Kokkuvõte
- IQ on oluline, kui ülesanded nõuavad keerulist analüüsi ja ratsionaalset otsustamist. See määrab sageli inimese võimekuspiiri keerukate ülesannete lahendamisel.
- EQ on võtmetähtsusega sotsiaalsete ja professionaalsete suhete hoidmisel ning emotsionaalselt intelligentsete otsuste tegemisel.
Mõlemad on elus edukuse saavutamisel olulised, kuid tänapäeva uuringud (nt Boyatzis & Goleman, 2008) viitavad, et EQ võib olla tööalase ja isikliku rahulolu seisukohalt isegi määravam kui IQ, eriti rollides, mis nõuavad tihedat suhtlemist ja koostööd.
