Autojuhi palgajuhend: mida pead teadma oma töötasust

Seisuga 5. juuli 2026. Kõik numbrid on kontrollitud algallikatest (Riigi Teataja, EMTA, Autoettevõtete Liidu ja Transpordi Ametiühingu avaldatud üldtöökokkuleppe tekstid).

Sõna "autojuht" ei ütle sinu palgaõiguste kohta peaaegu midagi. Bussijuhil, veokijuhil, kulleril ja rahvusvahelisel liinil sõitval juhil kehtivad erinevad reeglid – ja need muutuvad pidevalt. See juhend võtab kokku, mis kehtib täna, mis on hiljuti muutunud ja kust ise kõige värskemat infot kontrollida.

Eraldi "autojuhtide palgaseadust" ei ole

Eestis ei ole ühte seadust, mis määraks autojuhtide palga. Töötasu kujuneb nelja kihi koosmõjus:

1. Töölepingu seadus (TLS) – üldine alus kõigile töölepinguga töötajatele: palgas lepitakse kokku, aga see ei tohi olla alla riikliku alammäära, ja seadus määrab kohustuslikud lisatasud.
2. Riiklik töötasu alammäär – Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatav miinimum, mis kehtib kõigile töölepinguga töötajatele.
3. Laiendatud kollektiivleping ehk üldtöökokkulepe – transpordisektori eripära: sõitjateveos on ametiühingu ja tööandjate liidu kokkuleppe palga- ning töö- ja puhkeaja tingimused muudetud kohustuslikuks kogu sektorile, ka neile ettevõtetele, kes ühessegi liitu ei kuulu.
4. Euroopa Liidu reeglid – sõidu- ja puhkeaja nõuded (määrus 561/2006) ning lähetatud sõidukijuhtide miinimumtingimused välisriigis.

Milline kiht sind puudutab, sõltub sellest, kas veod on sõitjaid või kaupa, kas töö on riigisisene või rahvusvaheline, ja millise lepingu alusel sa töötad.

Üldine miinimum: 946 € kuus või 5,67 € tunnis

2026. aasta alampalk jõustus erandlikult alles kevadel. Kuni 31. märtsini 2026 kehtis 886 eurot; alates 1. aprillist 2026 on täistööajaga töötamise kuutasu alammäär 946 eurot bruto ja tunnitasu alammäär 5,67 eurot bruto (Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrus nr 36).

Oluline on eristada kuutasu ja tunnitasu kokkulepet. Kuutasu korral on täistööaja miinimum alati 946 eurot, sõltumata kuu pikkusest. Tunnitasu korral sõltub kuu miinimumsumma selle kuu normtundidest: näiteks juulis 2026 on täistööaja norm 184 tundi, mis annab tunnitasu alammäära juures 184 × 5,67 = 1043,28 eurot bruto. Seega võib tunnitasupõhine töötaja saada kuutasupõhisest rohkem või vähem olenevalt kuust – kontrolli, kumb variant sinu lepingus kirjas on.

Lepingu liik loeb: käsundusleping ei tohi varjata töösuhet

Kui töötad käsundus- või töövõtulepinguga, ei kohaldu sulle TLS-i alammäär, puhkus ega tööaja kaitse. Transpordis vormistatakse selliselt kahjuks ka töid, mis on sisult tavaline töösuhe. Töölepingu tunnustele viitavad: tööandja juhtimine ja kontroll, kindel tööaeg või graafik, tööandja sõiduk ja töövahendid, regulaarne tasu. Kui need on täidetud, on sul õigus nõuda töösuhte tunnustamist töölepinguna – vaidluse korral aitab töövaidluskomisjon ja Tööinspektsiooni tasuta nõustamine.

Bussi-, trolli- ja trammijuhid: sektoripõhine miinimum on palju kõrgem

Sõitjateveo üldtöökokkulepe (Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel) kehtestab ühenduse tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel töötavatele bussi-, trolli- ja trammijuhtidele üldisest alammäärast tunduvalt kõrgema miinimumi. Numbrid on kokku lepitud pikalt ette:

2027. ja 2028. aasta määrad tulenevad 19. mail 2026 allkirjastatud üldtöökokkuleppe muudatusest, mis jõustub 1. jaanuaril 2027 ja muudab leppe ühtlasi tähtajatuks – seni kehtib lepe 31. detsembrini 2026, nii et kaitse ei katke.

Oluline teada:

• Lepe kehtib sõltumata sellest, kas sinu tööandja kuulub tööandjate liitu või sina ametiühingusse – see ongi laiendamise mõte.
• Miinimum kuutasu ei sisalda ületunnitasu ega riigipühal töötamise tasu – need tulevad alati juurde. Üldtöökokkuleppe järgi makstakse 3–4-kuulise summeeritud arvestusperioodi korral ületunni eest 1,6-kordset tasu (soodsam kui TLS-i 1,5).
• Üldtöökokkulepe annab ka töö- ja puhkeaja eritingimused (sh tööpäevasisese vaheaja piirangud, mis alates 2027 karmistuvad: vaheaeg ei tohi ületada 6 tundi) ning vähemalt 35 kalendripäeva põhipuhkust juhtidele, kelle põhitöö on üle 9-kohalise sõitjateveo sõiduki juhtimine.

Uute riigihankeliinide erireegel: miinimum on Eesti keskmine palk

Bussijuhtidel, kes töötavad avaliku teenindamise lepingu alusel, mille riigihankel sai tööandja pakkumust tehes uue määraga juba arvestada, on miinimumiks eelmise kalendriaasta II kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti andmetel, ümardatuna täiskümne euroni. 2026. aastal on arvestuse aluseks 2025. aasta II kvartali keskmine (u 2126 €), mis annab miinimumiks umbes 2130 eurot bruto kuus. NB! See ei kehti kõigile bussijuhtidele, vaid ainult uute hankelepingute liinidel – tavaline sektorimiinimum on praegu 1550 eurot. Kui keskmine palk peaks langema, kehtivat miinimumi ei vähendata.

Veokijuhid: sektoripõhist miinimumi praegu EI OLE

Siin eksivad paljud, sest internetis ringleb vana info. Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe (mis kunagi kehtestas veokijuhtidele eraldi alampalga, viimati 1100 €) kehtis ainult 01.05.2019–30.04.2022 ja on alates 1. maist 2022 kehtetu – põhjuseks kollektiivlepingu seaduse muudatusega kehtestatud esinduslikkuse nõue.

Juulis 2026 tähendab see: riigisisese kaubaveo autojuhi ainus seadusest tulenev palgapõrand on üldine alammäär (946 € kuus või 5,67 € tunnis). Kõik sellest kõrgem on läbirääkimiste küsimus. Sektori keskmine ja mediaanpalk on alammäärast oluliselt kõrgemad, nii et alammäära lähedane pakkumine professionaalsele veokijuhile peaks tekitama küsimusi – muuhulgas selle kohta, kas osa tasust ei liigu "ümbrikus". Ümbrikupalk jätab su ilma haigushüvitisest, puhkusetasust, töötuskindlustusest ja pensionist ning selle saab e-MTA-s ise üle kontrollida.

Lisatasud, mis kehtivad kõigile töölepinguga juhtidele

Need tulevad otse töölepingu seadusest ja neist ei saa töötaja kahjuks kokku leppida:

• Ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult tasulise vaba ajaga; rahas hüvitamisel 1,5-kordne töötasu (sõitjateveo üldtöökokkuleppe alusel pika arvestusperioodi korral 1,6-kordne).
• Öötöö (kell 22.00–06.00): 1,25-kordne tasu, kui ei ole kokku lepitud, et palk juba sisaldab öötöö tasu. Alammäära saaja puhul ei saa öötöö tasu olla lihtsalt "alammäära sees".
• Riigipühal töötamine: 2-kordne tasu, kui ei lepita kokku tasustatud vabas ajas.
• Summeeritud tööaeg on autojuhtidel väga levinud: ületunnid selguvad alles arvestusperioodi lõpus. Jälgi, et arvestusperioodi pikkus ja normtunnid oleksid lepingus või töökorralduse reeglites selgelt kirjas – just siin tekib enim vaidlusi.

Rahvusvaheline vedu: lähetatud juhi reeglid ja uus 2,5-tonni piir

Iga välisriigis sõitmine ei ole lähetus. Euroopa Komisjoni selgituste järgi ei loeta juhti üldjuhul lähetatuks kahepoolsel rahvusvahelisel veol ega transiidil; kabotaaž ja teatud cross-trade veod aga kuuluvad lähetatud juhi reeglite alla. Kui vedu kvalifitseerub lähetuseks, tuleb sulle tagada sihtriigi minimaalsed töötingimused, sealhulgas sealne töötasu miinimum, kui see on Eesti omast soodsam. Küsi tööandjalt konkreetselt: millised veod loetakse lähetuseks, kuidas neid deklareeritakse ja kuidas sihtriigi miinimumi arvestatakse.

Tähtis uuendus: alates 1. juulist 2026 laienevad EL-i sõidu- ja puhkeaja ning sõidumeeriku nõuded rahvusvahelises veos ja kabotaažis ka üle 2,5-tonnise täismassiga kaubaveosõidukitele (mobiilsuspaketi määrus 2020/1054). Kui sõidad kaubikuga piiriüleseid vedusid, puudutab see sind otseselt – ja korrektne tööaja arvestus mõjutab ka palgaarvestust.

Palgainfo läbipaistvus: palganumbrit on õigus teada enne vestlust

Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle EL-i palkade läbipaistvuse direktiiv. Muudatuste kohaselt peab tööandja andma töölesoovijale pakutava töökoha töötasu või selle vahemiku info hiljemalt enne töövestlust (töökuulutuses või muul viisil), ei tohi küsida varasema töötasu kohta ega takistada töötajatel oma palgast rääkimist. Kui palgatingimused tulenevad kollektiivlepingust, tuleb ka sellest teada anda – bussijuhi puhul tähendab see üldtöökokkuleppe tingimusi.

Täpsuse huvides: Eesti ei võtnud selles etapis üle direktiivi kõiki nõudeid (nt suuremate tööandjate aruandluskohustusi), ning uued nõuded jõustuvad pärast seaduse väljakuulutamist ja Riigi Teatajas avaldamist. Praktiline järeldus tööotsijale on siiski lihtne: palganumbrit või -vahemikku on igati kohane küsida enne vestlust.

Kust ise kontrollida (usaldusväärsed allikad)

• Kollektiivlepingute andmekogu – klak.sm.ee – kõik laiendatud kollektiivlepingud ja nende kehtivus.
• Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing (ETTA) – etta.ee – kehtiv sõitjateveo üldtöökokkulepe, muudatused ja ametlikud kommentaarid.
• Autoettevõtete Liit – autoettevoteteliit.ee/sotsiaalsuhted – üldtöökokkulepete tekstid tööandjate poolelt.
• Riigi Teataja – riigiteataja.ee – töölepingu seadus ja töötasu alammäära määrus ametlikul kujul.
• Tööinspektsioon ja Tööelu portaal – ti.ee, tooelu.ee – tasuta nõustamine töövaidluste, summeeritud tööaja ja lähetuste küsimustes.
• Statistikaamet – stat.ee – keskmine brutokuupalk, mida kasutatakse riigihankeliinide miinimumi arvestamisel.
• Maksu- ja Tolliamet – emta.ee – kontrolli e-MTA-s, kas tööandja deklareerib sinu palka täies ulatuses.

Kiire kontrollnimekiri lepingu sõlmimisel või palgavestlusel

1. Kas leping on tööleping (mitte käsundus/töövõtt), kui töö sisu tegelikult seda on?
2. Kas põhipalk on kirjas selge summana ja kas see vastab vähemalt sinu kategooria miinimumile: üldine 946 € kuus / 5,67 € tunnis; bussi-, trolli- või trammijuhil 1550 € (oktoobrist 1600 €); uue hankelepingu liinil u 2130 €?
3. Kas töö kuulub sõitjateveo üldtöökokkuleppe alla? (Kui juhid bussi tegevusloa, liiniloa või avaliku teenindamise lepingu alusel – siis jah, sõltumata tööandja liikmelisusest.)
4. Kas summeeritud tööaja arvestusperiood ja normtunnid on lepingus kirjas?
5. Kas öötöö, ületunnid ja riigipühad kajastuvad palgalehel eraldi ridadena?
6. Rahvusvahelise töö puhul: millised veod loetakse lähetuseks ja kuidas arvestatakse sihtriigi miinimumi? Kaubikuvedude puhul: kas tööandja on valmis 1. juulist 2026 kehtivateks sõidumeeriku nõueteks?
7. Kas kogu palk käib ametlikult läbi palgalehe? (Kontrolli e-MTA-s.)

Kokkuvõte

Eestis ei ole eraldi seadust, mis määraks kõigile autojuhtidele kindla palga. Töölepinguga autojuhi üldine palgapõrand on juulis 2026 946 eurot kuus või 5,67 eurot tunnis. Bussi-, trolli- ja trammijuhtidel kehtib laiendatud üldtöökokkuleppest tulenev kõrgem miinimum – praegu 1550 eurot, oktoobrist 1600 eurot, ja tõusugraafik on kokku lepitud kuni 2028. aasta lõpuni (1820 euroni). Veokijuhtidel sektoripõhist miinimumi alates 2022. aastast ei ole. Rahvusvahelises veos lisanduvad lähetatud juhi reeglid ja alates 1. juulist 2026 ka üle 2,5-tonniste sõidukite sõidumeeriku nõuded.

Kõige tähtsam praktiline soovitus: ära vaata ainult ametinimetust "autojuht". Kontrolli lepingu liiki, töö valdkonda (sõitjad vs kaup), tööaja arvestust, lisatasusid, kollektiivlepingu kohaldumist ja seda, et kogu palk oleks ametlikult deklareeritud.

Artikkel kajastab olukorda 5. juuli 2026 seisuga. Alammäärad ja kollektiivlepingud muutuvad regulaarselt – enne oluliste otsuste tegemist kontrolli kehtivat seisu ülal loetletud allikatest.