Uued tuuled tööturul: “Quiet Hiring” ja “Rage Applying” – kas vaikselt ümberkorraldades või viha ajendil kandideerides?
Tööturul ringleb viimasel ajal kaks uut märksõna, mille juured peituvad hiljutistes rahvusvahelistes artiklites. Üks neist on Harvard Business Review’st pärit “quiet hiring” ning teine on Business Insideri käsitletud “rage applying”. Mõlemad nähtused on seotud personaliotsingu ja -juhtimisega, aga ühtlasi paljastavad need ka muutused töötajate käitumises ja ootustes. Selles artiklis võtame need kaks suurt trendi luubi alla ning püüame leida seoseid ka siinse, Eesti tööturu kontekstiga.
1. Quiet Hiring – vaikselt, aga nutikalt
Mida see tähendab?
“Quiet hiring” viitab ettevõtete praktikatele, kus uute töötajate avaliku värbamise asemel keskendutakse peamiselt olemasoleva meeskonna oskuste, huvide ja potentsiaali maksimaalsele ärakasutamisele. Erinevalt klassikalisest avalikust värbamisest võib “quiet hiring” hõlmata näiteks:
- Töötajate horisontaalset liikumist ettevõtte sees, et täita uusi või täiendavaid rolle.
- Ümberõpet (reskilling) või edasiarendamist (upskilling), et inimesed saaksid võtta üle uue vastutuse.
- Ajutiste projektitiimide moodustamist, kus on vaja kiiret lisatööjõudu, aga pole mõistlik luua eraldiseisvat ametikohta.
Miks see trend tekkis?
Hiljutised tööturu muutused – sh “quiet quitting” ehk vaikselt töölt eemaldumise fenomen – on viidanud, et töötajate lojaalsust ja arengusoove ei saa enam iseenesestmõistetavana võtta. Majanduskliima ebakindlus paneb tööandjaid omakorda kulusid kokku hoidma, mistõttu eelistatakse sageli siseseid ümberkorraldusi.
- Ettevõtted soovivad paindlikkust ja kiiret reageerimist – uute inimeste otsimine on pikk ja kulukas protsess.
- Olemasolevad töötajad tunnevad paremini juba ettevõtte kultuuri ning nende areng võib olla ühtlasi motiveeriv viis, kuidas neid kauem hoida.
- Samas jääb “quiet hiringu” juures küsimus, kas selline praktika on läbipaistev. Tavatöötajal võib jääda mulje, et rollid muutuvad “põlve otsas” ega ole ametlikult kinnitatud.
Eesti kontekst
Kuigi Eestis on tavapärane, et mõnele töötajale antakse ajutiselt lisakohustusi või võimalus uues tiimis kaasa lüüa, ei pruugi “quiet hiringu” vormi (kui teadlikult juhitud strateegiat) veel massiliselt rakendatud olla. Siiski võiks see olla arenguvõimalus ettevõtetele, kus:
- Tihe erialane konkurents sunnib kiiresti tegutsema.
- Eelarvelised piirangud ei luba suurt välisvärbamist ette võtta.
- Soovitakse pakkuda töötajatele karjääripöördeid firma sees, et ennetada nende lahkumist.
2. Rage Applying – kui viha viib kandideerimiseni
Mis see on?
“Rage applying” tähendab olukorda, kus töötaja – olgu siis pettumusest, läbipõlemise äärel või mõne konkreetse konfliktse situatsiooni tõttu – hakkab impulsiivselt hulgale tööpakkumistele kandideerima. Tihti postitavad inimesed selle kohta sotsiaalmeedias (eriti TikTokis), näidates, kuidas nad ühel õhtul saadavad kümneid CV-sid välja või klikivad “kandideeri” nupul pea igal huvipakkuval kuulutusel, mis ette jääb.
Miks see juhtub?
- Pettumus töökohal: palgad pole tõusnud, tagasiside on puudulik või arenguvõimalused tunduvad olematud.
- Koormus ja läbipõlemine: kui inimene on töötanud pikalt suure pinge all, võib ühel hetkel saabuv kriitiline sündmus (näiteks konfliktiolukord juhiga) vallandada emotsionaalse reaktsiooni.
- Madal “barjäär” kandideerimisel: tänapäeva tööportaalid ja lihtsustatud kandideerimisprotsessid (näiteks “1-kliki” lahendused) teevad massilise sooviavalduste saatmise väga mugavaks.
Plussid ja miinused
- Töötaja vaates: impulsiivne kandideerimine võib osutuda üsna edukaks – vahel leitakse nii kiiremini parem töökoht. Teisalt võib tagajärg olla ka see, et kandideerimise akt on puhtalt emotsioonipuhang, millele järgneb hoopis segadus või pettumus, kui reaalsed pakkumised ei vasta ootustele.
- Tööandja vaates: “rage applying” trend võib suurendada lühiajalist tööjõu voolavust. Kui tööandja ei tunnista varakult töötajate rahulolematust ega tegele sellega, võib suurem osa meeskonnast muutuda kergekäeliselt lahkumisaltiks. Samas võib see olla ka võimalus tuua kiiremini uusi nägusid, kui paljud kandidaadid kandideerivad teatud vihaajendil – kuid tuleb arvestada, et nende päris motivatsioon võib jääda lühiajaliseks.
Eesti kontekst
Eestis pole “rage applying” kui termin veel väga levinud, kuid praktikas on see kindlasti tuttav nii värbajatele kui ka töötajatele. Üldjuhul on see ilming enam levinud nooremate töötajate seas, kes on harjunud kiire elutempoga ning õpivad-siin-ja-otsustavad-seal tegema otsuseid välkkiirelt. Kuid sama võib täheldada ka kogenumate inimeste juures, kel lihtsalt kannatus katki läheb.
Kuidas nendes trendides orienteeruda?
Ettevõttele:
- Avatud kommunikatsioon: see on kaitsemehhanism nii “quiet quittingu” kui ka “rage applyingu” vastu. Juhid, kes on töötajatega regulaarselt dialoogis, märkavad varem, kui keegi on läbipõlemise äärel.
- Struktureeritud sisemine liikumine: kui tahad rakendada “quiet hiringut”, siis defineeri selged reeglid ja protsessid, et üleviimised või täiendavad projektid poleks lihtsalt “üks suusõnaline kokkulepe”.
- Töötajate motiveerimine: läbipõlemist ja viha ajendil kandideerimist aitab ennetada aus tagasiside, paindlik töökeskkond ja karjäärivõimalused.
Töötajale:
- Mõtle pikaajalisele eesmärgile: enne kui vihahoos 20 CV-d teele saadad, proovi selgeks teha, mis sind tegelikult häirib ja millist tööd sa päriselt soovid.
- Kasuta energiat targalt: mõnikord võib “väike viha” olla kasulik tõuge muutuseks. Samas võid läbi mõtlemata kandideerida positsioonidele, mis sulle tegelikult üldse ei sobi.
- Suhtle juhiga: tihti on lihtsam parandus olemas, kui julged oma murest rääkida. Tööandjad on vahel valmis tegema mööndusi, kui näevad, et töötaja on muidu väärtuslik.
Kokkuvõte
Rahvusvahelised artiklid juhivad tähelepanu, et töötajad ja tööandjad peavad uue reaalsusega kohanema. “Quiet hiring” näitab, et organisatsioonide sees võib leiduda palju kasutamata potentsiaali – tuleb ainult luua läbipaistev süsteem, mis võimaldab inimestel rolli vahetada või end arendada, ilma et keegi end ärakasutatuna tunneks. “Rage applying” seevastu tõestab, et ühekordne valus olukord võib lõkkele lüüa küünla, mis paneb töötajaid peadpööritavas tempos mujal õnne otsima.
Eesti ettevõtted võiksid neist trendidest õppida paindlikkust, läbipaistvust ja sissetallatud radade hülgamist. Töötajad aga peaksid endalt küsima, kas ootamatu “kõigile korraga kandideerimine” on parim lahendus või tasuks enne teha rahulikum plaan ja selgeks mõelda, mis tegelikult motiveerib.
Üks on kindel: tööturg ei seisa paigal ning rahvusvahelised trendid jõuavad üsna pea ka meile. Igaüks – olgu ta tööandja, värbaja või töötaja – võiks püsida lainel, et kohanduda kõige uuega, mis parasjagu värbamis- ja töösuhete maastikul esile kerkib.
Artikli inspiratsiooniallikad:
- Harvard Business Review: “In 2023, Watch for ‘Quiet Hiring’”
- Business Insider: “What Is ‘Rage Applying,’ the TikTok-Fueled Phenomenon Changing How We Job-Hunt”
(Teksti koostamisel on arvesse võetud artiklite sisu vabas tõlkes ja lisatud autori vaatenurki Eesti konteksti selgitamiseks.)
