Investeerimine ei ole eesmärk omaette!
See postitus on inspireeritud waitbutwhy blogipostitusest.
Investeerimine ei ole minu jaoks eesmärk omaette. Põhjus, miks ma investeerimisega tegelen, peitub milleski suuremas. Ja see põhjus peab olema tugev. Sest muidu, kui tuleb esimene tagasilöök, on kerge alla anda ja öelda “see investeerimine ikka ei tööta”.
Mulle meeldib vaadata asju suuremas pildis. Seega hakkame aga otsat peale:
Eestlaste keskmine eluiga on natuke rohkem 75 aastat. Meestel veidi lühem, naistel aga natuke pikem. Nii näeb see välja piltlikult:
Ja selline näeb välja inimese elu kuudes:
Nädalates:
Põhimõtteliselt mahub inimese terve elu ära ühele A4 paberile.
Elu ajaühikutes mõõtmise asemel saab seda ka vaadata erinevates tegevustes või sündmustes.
Ma olen hetkel 26 aastane ning oletame, et ma elan sarnaselt statistikale 75 aastaseks. Oma eluea jooksul olen jõudnud kahele üldlaulupeole. See tähendab, et mul veel 10 võimalust seda teha.
Viimase 26 aasta jooksul on olnud 4 täielikku päikesevarjutust. Ma ei ole oma silmaga seni veel ühtegi neist näinud… Seega tõenäosus, et ma ei näe ka järgmist kaheksat, on 100%.
Kuid nüüd, kui ma peaksin täis päksevarjutusest kuulma, siis ma tahaksin selle kindlasti ära näha. Võimalusi ei ole ju enam väga palju järel.
Mul on veel ees ainult 50 talve:
Ning talvedega seostuvad ka jääaugud. Olen siiani käinud jääaugus vaid kahel korral. Kas see tähendab, et mul on veel ainult neli võimalust?
Ma olen proovinud igal aastal käia vähemalt ühe korra pikemal reisil kuhugi kaugele maale. Kui ma midagi ei muuda ning seda tava jätkan, siis mul on võimalik minna ainult 50-nele pikamaareisile veel oma elu jooksul. Maailmas on 196 riiki. Millised ma nendest valin? Millised pean kõrvale jätma?
Ma loen umbes 5 raamatut aastas. Kuigi tundub, et ma saan veel lõpmata hulgal raamatuid lugeda, siis tegelikult saan ma lugeda ainult 250 raamatut veel oma elu jooksul. Millised ma valin? Ilukirjandus, eneseareng või investeerimine?
Kui ma sööksin igal teisel nädalal korra pitsat, siis on mul jäänud veel süüa 1300 pitsat:
Enamus sellised asju juhtub meie elus niikuinii mingisuguse sagedusga. Kas korra nädalas, kuus või aastas. Kui ma olen oma elust 1/3 ära elanud, siis on mul üks kolmandik võimalustest juba möödas.
Kuid kõige tähtsamad asjad elus, erinevalt ülal olevates näidetest, ei toimu alati kindla sagedusega. Nende toimumise sagedus ei sõltu sellest, kui vana ma hetkel olen.
Ma mõtlesin oma perekonna peale. Kuni 18 eluaastani nägin ma neid 90 protsendil päevadest. Vähemalt viiel päeval kuuest ma nägin kas või korra oma vanemaid. Peale seda kui ma hakkasin üksi elama, näen ma vanemaid 2 korda kuus. See teeb 24 päeva aastas.
Kui selline sagedus jätkub ning kui arvutada statistika järgi, siis mul on võimalus oma vanematega veel ainult 600 päeva koos veeta. Kui nüüd selle peale mõelda, siis isegi, kui mul on enamus elu veel ees, siis see ei tähenda, et ma näen oma lähedasi sama palju, kui senise elu jooksul. Piltlikult näeb see välja umbes nii:
Sarnane lugu on ka ülikooli aegsete sõpradega. Tuleb välja, et ma olen nendega juba 95% ajast ära veetnud. Ülikoolis olles nägime ükstist 5 päeva nädalas vähemalt 4 tundi iga päev. Nüüd kui kool on läbi, läheb hästi, kui näen neid kord või kaks kuus. See jätab meile ainult 5% aega veel koos veeta.
Kuidas jagad sina oma aega?
Mina olin eelmisel nädalal 5 päeva tööl ja 2 vaba. Eelmisel aastal olin 11 kuud tööl ja 1 kuu vaba. Samamoodi jätkates ei olegi võimalik oma vanemaid rohkem külastada. Nad elavad teises linnas ning nende külastamiseks on ainult nädalavahetused.
Ma saan ainult ühe pika puhkuse aastas, seega mul ei olegi võimalik rohkem pikamaareise ette võtta.
Kuidas ma saaksin seda kõike muuta?
Kuidas leida rohkem aega asjadeks, millest hoolin?
Meil kõigil on päevas 24 tundi. Sellest 10 tundi oleme me enamasti tööl. 8 tundi me magame. Seega küsimus on selles, et mida võtad sa ette ülejäänud 6 tunniga oma päevas?
Mina kasutan osa sellest 6’st tunnist, et tegeleda investeerimisega. Kasutan seda aega, et õppida juurde uusi teadmisi ning neid rakendada. Investeerides tekitan endale passiivset rahavoogu, mis ühel hetkel katab ära minu kulutused.
Investeerimine annab mulle võimaluse 50 pikamaareisi asemel teha neid 85:
Investeerimine aitab mul saavutada finantsilist sõltumatust, et ühel hetkel saaksin valida, kas tahan töötada päevas 10 tundi või tahan selle aja hoopis veeta oma lähedastega. Saan muuta olukorda, kus 85% aega oma vanematega on juba veedetud ning teha nii, et see oleks hoopis 65%.
Investeerimise abil saan juurde “osta” kogemusi ja aega. Ning see on üks peamisi põhjuseid, miks tegelen investeerimisega.
Huvi investeerimise vastu tekkis mul ülikooli esimestel aastatel. Esimeste teadlikke investeeringuteni jõudsin 2014. aasta alguses. Alustasin praktiliselt nullist ning esimesed mõnesaja euro suurused investeeringud tegin Balti börsil ja ühisrahastusse.
Distsipliin rahaasjades, järjepidev säästmine, pidev juurde õppimine ning teadmiste rakendamine on aitanud mul jõuda 8. aastaga rohkem kui ühe miljoni euro suuruse investeerimisportfellini. Algkapital investeerimiseks on palgatööst ning hiljem ka ettevõtlusest. Täna moodustab suurema osa sissetulekust investeerimistulu.
Igapäevaselt töötan riskikapitalifondis Superangel investeeringute juhina. Investeerimine varajase faasi tehnoloogiaettevõtetesse, millest nimekamateks on meie portfellis Bolt, Veriff, Starship ja Salv.
Olen kahe ägeda poisi isa, panustan pere rahaasjade haldamisse ning ka lastele investeerimisportfelli loomisesse.